Rubriigiarhiiv: Traditsioonilised üritused
Pärnu-Jaagupi koolis kõlas kaunis emakeel
Pärnu-Jaagupi põhikoolis on traditsiooniks saanud emakeelepäeva tähistamine algklassides koos naaberkoolide õpilastega. Seekord olid meil külas Koonga kooli õpilased Roko Astrik, Lisandra Mihkles, Ardi Annerviek ühes õpetaja Meeli Luigega.
Edasi loe http://parnu.postimees.ee/4045803/paernu-jaagupi-koolis-kolas-kaunis-emakeel.
Minu Eestile
Tere, Teile, kes Te 99 aastat tagasi võitlesite oma riigi eest!
Tere, Teile kõigile!
Kui hea, et saan 99 aastat pärast Eesti Vabariigi sündi öelda eesti keeles “tere”. Hea, et saan käia emakeelses koolis ja rääkida igapäevaselt eesti keelt. Kiidan selle eest meie rahvast, et ta on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri -vaatamata väga rasketele aegadele.
Minu perele on alati meeldinud Soome Vabariigi presidendi kõne riigi sünnipäeval, kus ta tänab kõiki eelnevaid põlvkondi oma riiki panustamise eest. Ka meie riigi presidendil võiks olla selline ilus komme, sest ilma vanavanemateta Eestit poleks.
Minu vanavanaema saab sel aastal 89-aastaseks. Kui ma teda vaatan, mõtlen, kas mina tema vanuses suudan olla nii kaasaegne, kõigest huvituv, toimekas ja positiivne. Sest elu pole teda eriti hellitanud. Raske talutöö ja viis üles kasvatatud last on oma jälje jätnud. Aga ma pole kunagi kuulnud, et ta ütleks, et tal on raske või, et ta ei jõua. Ja endiselt on tal mure, kas tema lapsed, lapselapsed ning lapselapselapsed saavad ikka vabas Eestis edasi elada.
Kui midagi üldse Eesti riigile ette heita, siis seda, et ta pole suutnud väärikalt oma vanemate põlvkondade eest hoolitseda. Sest riik ei ole ainult noored, rikkad ja edukad inimesed.
Arvan, et minu panus Eesti riiki on praeguseks see, et püüan hästi õppida ja olla oma peaga mõtlev noor inimene. Tahan saada haritud ja mitmeid keeli oskavaks inimeseks, sest elades nii väikeses riigis nagu Eesti, ei saa endale lubada laiskust ja rumalust. Haridus, kultuur, töökus ja julgus vajadusel oma isamaad kaitsta on meie riigi toimimise eelduseks.
Soovin Eesti riigile, s.t meile kõigile, kainet mõistust ja hoolivust. Siin paigas ja täna tahan lõpetada oma vanavanaema sõnadega: “Peaasi, et sõda ei tuleks!”
9. klassi õpilase Greete Kera sõnavõtt 23. veebruaril 2017
Vabadussõja mälestusmärgi juures Pärnu-Jaagupi kalmistul
Algklassides lõppes tegus matemaatikanädal
Algklassides lõppes tegus matemaatikanädal. Alates esmaspäevast oli võimalik iga päev kahel esimesel vahetunnil lahendada erinevaid matemaatikaalaseid ülesandeid.
Seekord oli kõigil võimalik lahendada ülesannet ka QR-koodi avades. Kuna ülesanded ei olnud just lihtsamate killast, siis lahendajaid oli rohkem kui õigeid vastuseid, aga julge pealehakkamine on pool võitu.
Kõik tublid osalejad said nädala lõpus õpetajate poolt tunnustuse. Klassides selgusid ülesandeid lahendades tublid arvutajad, tekstülesannete lahendajad ja klasside võistkonnad võistlesid kujundipuzzle kokkupanemises. Võit kuulus 3.klassi võistkonnale, II koha sai 1.klass ja III kohaga pidi leppima 2.klass, sest kiirustamise tulemusel ei olnud kujund täpselt kokku pandud.
Nädala lõpetas õpetajate vahetuse tund, mis oli üllatuseks kõigile lastele. Tore oli ka õpetajatel minna klassi, kus iga päev ei käi ja tundi ei anna. Õpetaja Signe astus kolmanda klassi ette, õpetaja Anneli sai tuttavaks teise klassi lastega ja õpetaja Tiina andis tunni esimeses klassis.
Kokkuvõtte tegemisele eelnes aulas matemaatika ülesannete lahendamine segavõistkondades, kus kasuks tuli ühine koostööoskus ja nutikus.
Võõrustasime õpilasi Poolast
Osaga nendest õpilastest, kes valmistusid Eestisse meile külla tulema, saime tuttavaks juba Poolas, ühisel lõkkeõhtul. Mõned neist olid Eestis juba käinud, kuid soovisid ikka ja jälle veel tulla. Seega proovisime neile kokku panna sellise programmi, mis eelmistega väga ei kattuks, kuid sisaldaks ka enne külastatud ja Poola lastele meeldinud kohti. Külalised viibisid meil 17.-22.08.2015.
Esimene külaskäigupäev viis meid Võhma Valgusevabrikusse, kus meile näidati küünalde valmistamist ja anti ka igaühele võimalus teha oma isiklik küünal. Pärastpoole said lapsed uisutada parafiiniväljakul, mängida palli või koroonat. Peale lõunat käisime Viljandi lossivaremetes jalutamas ja tulime koju tagasi läbi Pärnu, kus tegime jalutuskäigu piki mereranda.
Kolmapäev leidis meid Tallinna Meremuuseumi juurest, kust läks vanaaegne aurulaev Katharina Naissaarele. Saime palju teada saare ajaloolise ja militaristliku mineviku kohta ning meresõit ise oli elamus omaette. Tegime ka 10-kilomeetrise matka saare lõunaosas. Selleks ajaks valitses juba ka Eestis päris korralik palavus, aga õnneks kulges rada enamasti puude varjus. Pärast jalutuskäiku Vanas Tallinnas ning postkaartide ostmist läks sõit jälle kodu poole.
Neljapäev oli hästi huvitav, sest siis viisime oma külalised Aresse alpakafarmi ja Järvakandi klaasivabrikusse, kus iga laps sai meisterdada klaasist luige ning õpetajad proovisid ka vaasi tegemist. Oma taiesed saavad nad kätte septembri alguses, kui meie valla delegatsioon osaleb Poolas suurel lõikuspeol. Õhtul tegime kooli pargis väikese grillipeo ja meie õpilased, kes olid Poolas käinud, olid ka osalema oodatud. Reede pühendasime Vembu-Tembumaale ja laupäeval käisime Tervise Paradiisis sulistamas. Külalistel oli ka võimalus vaadata meie öölaulupidu ja Päästeameti demoesinemist ning osaleda suvelõpupeol.
Hüvastijätt oli mõnevõrra kurb, sest see sisutihe nädal sai kuidagi väga kiiresti otsa. Kui Poola õpetaja küsis, kes tahab koju minna, ei tõusnud korraga ühtki kätt. Isegi väike Amelia, kes esimesel õhtul väga koju igatses ja alles Tervise Paradiisis, kui ma küsisin, kuidas meeldib, mulle „Very funny!“ vastas, raputas pead. Otsustasime siis, et järgmisel aastal kohtume jälle ja loodame, et on sama ilusad ilmad ja sama tore seltskond.
Õpetajad Anne Alus ja Aino Siniväli
Külas Poola sõprusvallas
Augusti esimesel nädalal (03.-08.08.2015) sai teoks järjekordne, juba viies meie kooli õpilaste külaskäik Poolasse, Ostrow Masowiecka valda. Kuna 6. klass oli väike, tuli meiega kaasa 3 õpilast Libatse Lasteaed-algkoolist ja mõned õpilased eelmise aasta 7. ning 9. klassist. Peatusime nagu eelmiselgi aastal Nagoszewo põhikoolis ja käisime ka ära Lõuna-Poolas Slovakkia piiri ääres. Ilmad olid Poolas väga palavad, eriti meile, kes me olime jahedapoolse suvega juba harjunud ja sellest tüdidagi jõudnud. Ainult Krakovis saime kaela korraliku äikesevihma, mis õnneks lühikest aega kestis.
Kõige suuremaks elamuseks oli meie õpilastele küllaltki pikk ja raske mägimatk 1752 m kõrguse Babia Gora mäe tippu, kus õieti midagi peale kivide enam ei kasvanudki. Ronima hakkasime, tõsi küll, 1010 m kõrguselt. Mõnel meist ei õnnestunudki tippu välja jõuda, aga need, kes jõudsid, ei kahetsenud. Ka mäemuuseum, kus oli välja pandud vanaaegset ja kaasaegset alpinistide varustust ning maailma kõrgeimate mägede makette, oli väga huvitav. Meile näidati ka filmi Poola ühest kuulsaimast alpinistist Jerzy Kukuzskast.
Meie programmi mahtusid veel ujumine siseujulas, ekskursioon Krakovi vanalinnas, kaks lõkkeõhtut, paar poeskäiku ja Euroopa keskpunkti külastamine Bialystoki lähedal. Enne ärasõitu kinkis kohalik vallavanem igale lapsele seljakoti ja termokruusi. Meiepoolseteks kingitusteks olid śokolaadikarbid ja Eesti rahvuslike motiividega meened. Kokku sõitsime edasi-tagasi maha ligi 3000 kilomeetrit. Kuna paljudele oli see reis esimene läbi nii mitme välisriigi, siis uut ja huvitavat oli kindlasti palju. Poola õpilasi ootame meile külla augusti kolmandal nädalal.
Õpetajad Anne Alus ja Aino Siniväli
Traditsiooniline emakeelepäev
Emakeelepäeval toimus meie koolis lisaks etteütlusele traditsiooniline piirkonna koolide III klasside emakeelepäeva tähistamine. Külas olid õpilased ja õpetajad Koongast, Arest, Vahenurmest ja Kergust. Selle aasta teemaks olid muistendid.
Õpilased esitasid kogutud tekste enda kodust ja ümbruskonnast. Tekstide hulgas olid esindatud nii teada-tuntud muinsuskaitse objektid kui esivanemate kodude loomise lood. Lisaks meeleolukad omaloomingulised tekstid näiteks sellest, kuidas lind endale hääle või siga roosa värvuse sai. Koolid said meeneks tänukirjad, meie õpilaste meisterdatud helkurid ning sel aastal koostati muistendite kogumik, milles kõigi viie kooli kirjutised jäädvustatud said.