Pärnu maakonna õpioskuste olümpiaadil 9. oktoobril 2014 saavutas kuuenda klassi võistkond 4. koha.

Aitäh tublidele lastele ja õpetaja Ainole!

Ka sel aastal võttis 6. klass osa projektist „Kaitse end ja aita teist“. Koolis viidi läbi kaks loengut. 7. aprillil toimus politsei loeng teemal „Sõltuvusained“. Koos meie klassiga osalesid ka Libatse ja Vahenurme 6. klassi õpilased. Rühmatöödena said õpilased arutada ja ettekanda, kuidas teatud olukordades käituda, kuidas ei öelda alkoholile ja narkootikumidele. 10. aprillil toimus pääste loeng „Tule- ja veeohutus, lõhkeained“.

Uus oli sel aastal see, et toimus koolitus juhendajale. Selle korraldas Maanteeamet ja Pärnu Punane Rist. Neid teemasid tuli juhendajal ise õpetada.

12. mail viidi kohapeal läbi jalgratta vigursõit. Kõik said proovida ja harjutada ülesandeid, mis neid laagris ootasid.

Ohutuslaager toimus 21.-22. mail Kosmonautika puhkekeskuses. Keskus asub Häädemeeste valla Jaagupi külas otse mere ääres. Klassi esindas kaheksaliikmeline võistkond. Sinna kuulusid Anton Kudrjavtsev, Katariina Peetson, Renata Randmaa, Keimo Reimets, Reimo Ruul, Raido Sikk, Marta Tamm ja Ann-Kristin Vaher.

Laagrisse sõites kallas vihma, aga kui kohale jõudsime, lõppes ka sadu. Peale registreerimist ja avamist toimus esimese päeva võistlus, milleks oli tuletõrje olümpia. Õpilastel tuli läbida 20 erinevat punkti, iga soorituse jaoks oli aega 15 minutit. Ülesannete lahendamisel oli vaja osavust ja nutikust. Mina olin kohtunik punktis, kus tuli uppujale visata nööri otsas olev poi. Ega see lihtsaks ei osutunudki, sest tihti hasardist astuti nööri peale. Paljud alad olid seotud veega ja võistluse lõpuks olid õpilased märjad ja mudased. Aga kõik olid rõõmsad.

Peale õhtusööki püstitati telgid ja hakkas valmistumine õhtuseks võistluseks. Kõik meeskonnad pidid laagrisse saabuma sündmusele reageeriva meeskonnana. See võis olla päästemeeskond, kiirabi brigaad, politseipatrull, pommigrupp vms. Meie läksime esmaabi andma. Oli palju huvitavaid kostüüme. Eriti hakkas silma Kihnu kooli pommirühm.

Võistkondade esitlusele järgnes disko. See meeldis kõigile. Parimatele tantsijatele jagati ka mitmesuguseid auhindu. Otsa tegid lahti Ann-Kristin ja Reimo akrobaatiliste numbritega. Kõik said midagi ja olid väga õnnelikud, mis sest, et jalad olid tantsimisest väsinud ja valutasid. Disko lõppes pool üks.

Kui kõik olid magama läinud ja juba hakkas laagris vaikseks jääma, kuulsin telgi lähedal mingit imelikku kolinat. Ei läinudki kaua aega, kui päästeauto sireen hakkas huilgama. Laagriplats oli suitsu täis. Kõigil tuli koguneda diskoplatsile ja kahekaupa rivistuda. Kuna tüdrukutel oli külm, siis poisid pakkusid lahkelt oma dressikaid. Meie võistkond oli kiirelt rivis ja sai ka esimesena võimaluse telki tagasi minna. Öö oli telkimiseks küllaltki külm.

Teisel päeval ootasid meid ees palju võistlusi. Kokku oli 13 punkti, igas ettenähtud pool tundi. Päästeauto sireen andis märku järgmisse punkti minekust. Igas punktis oli kaks ala, sest liiguti enamasti kaks võistkonda koos. Meie olime koos Häädemeeste kooliga.

1. Törts tervisest. Väike loeng toitumise ja liikumise tähtsusest. See järel toimus aeroobiline liikumine ja õppisime selgeks laagritantsu.

2. Särtsu ja rongi. Tuli vastata elektriohutusega seotud küsimustele. Õpilased pidid kokku panema raudtee teemalised mõisted nende selgitustega. Õpetaja ülesandeks oli moodustada etteantud sõnadest raudteeohutuse sloganid.

3. Kiiver pähe. Kõige pealt tuli meelde jätta võimalikult palju esemeid, mis on seotud jalgrattaga sõitmisega. Nende seast tuli valida veel need, mis on jalgrattal ja ratturil kohustuslikud. Sellele järgnes vigursõit.

4. Kaboom! Esimene osa koosnes testist, kus tuli kiiresti vastata pommiohutuse küsimustele. Seejärel tuli metsa alt üles leida mitmesugused lõhkekehad ja nende osad. Lipukestega tuli märgistada ohtlikud ja mitteohtlikud.

5. Tuld! Esimesena alustasime vibuga laskmist. Mitmed meie võistkonnast olid ka varem lasknud. Vähemalt, peale meie võistlust, ei pidanud kohtunikud nooli võsast otsima! Teine osa oli õhupüssist laskmine. Märklauad olid samasugused nagu laskesuusatamises.

6. Plaaster ja lahas. Kõige pealt tuli esmaabi anda neiule, kes kukkus puu otsast alla. Transportimiseks tuli ka ise kanderaam valmistada. Teises osas oli neli kannatanut. Ühel oli päikesepiste, teisel hull käevigastus, mille nägemine osasid ehmatas, kolmandal hingamisraskused ja ninaverejooks, neljas lihtsalt hüsteerias. See punkt ehmatas natuke õpilasi.

7. Kus suitsu, seal ohtu. Tegevus toimus vanas mahajäätud majas. Esimeselt korruselt tuli teatud aja jooksul leida võimalikult palju tuleohtlikke olukordi ja hiljem need üles kirjutada. Teisel korrusel tuli pimedas ja suitsu täis ruumis liikuda käsikaudu ja võimalikult palju esemeid leida ja ära tunda. Hiljem tuli need jälle kirja panna.

8. Pritsi vett! Õpilastele tutvustati erinevaid liiki tulekustuteid ja millal neid kasutada. Hiljem said kõik proovida ka kustutamist. Lisaks harjutasid õpilased kustutusteki kasutamist pliidil põlema läinud poti kustutamisel. Ka õpetajad pidid kustutama ja loomulikult ei keeranud kohtunik gaasi kinni nagu õpilaste puhul. Katsu sa gaasi veega kustutada!

9. Kui silm ei seleta. See võistlus oli üks õpilaste lemmikutest. Esimene osa oli teatejooks. Kuulivest tuli selga panna ja ette prillid, millede abil näeb nii nagu purjus inimene. Tuli joosta slaalomit ning märgistatud torbikutesse tuli torgata kumminui ja lõpus visata pall torbikusse. Teine õpilane võis jooksu ajal ka juhendada ja kui pall mööda läks, siis püüdja tõi selle tagasi, et uuesti visata. Väga palju nalja sai! Teises osas oli meeldejätmise ülesanne. Õpilased pidid leidma, milliste esemete asukohta oli muudetud. Ja lõpuks tuli aja peale kaks puslet kokku panna.

10. Ringiratast. Aide autokool tutvustas, millised ohtlikud olukorrad võivad tekkida autoga sõitmisel, näitas kuidas korralikult istuda ja turvavöö õiget kasutamist. Esimesel simulatsioonil imiteeriti järsku pidurdamist. Pärast said kõik astuda kaalule ja sedeli, kus peal oli sinu mass kokkupõrke hetkel erinevatel kiirustel. Ja siis see kõige oodatuim ala. Auto tegi poolteist ringi ja jäi katusele. Õpilastele õpetati, kuidas enda asendit muuta ja turvavöö avada. Väljuda tuli aknast. Et oma õpilastele lisapunkti saada, tuli ka õpetajatel see läbi teha. Muidugi oli väga naljakas, et mul turvavöö lahti ei tulnud ja sain tükk aega seal rippuda. Hiljem selgus, et ka mõnel teisel õpetajal oli sama probleem tekkinud.

11. Kõik ühe eest! Seal olid eriti head koostööd eeldavad ülesanded. Kõige pealt tuli kinnisilmi liikuda nööri järgi. Nöör ise oli seotud puude vahele ja puude ümber. Teises osas oli rõnga küljes 16 nööri ja kõik koos pidid kandma sellega palli. Algul tuli liikuda puuni, siis ümber puu ja tagasi. Lõpuks tuli pall asetada ämbrisse. Kogu selle tegevuse juures ei tohtinud pall maha kukkuda. Selle võistluse juures nägin jälle oma võistkonna head koostööd. Üks juhendas ja teised kuulasid ning saadigi parim aeg.

12. Osavust ja kiirust. Tegemist oli tuletõrje spordi võistlusega. Teatevõistluses tuli ületada sein, poom, tassida voolikuid, voolikuotsi ühendada kokku ja lahti. See nõudis tõelist kiirust ja osavust.

13. Suveks valmis. Viimane ala oli rannas. Esimese osas tuli valida viis asja, ilma milleta ei tohiks randa minna. Teises osas tutvustati, kas ja kuidas valida päästevesti paadisõiduks ja millise paadiga minna vee peale ja kui palju seal inimesi võib olla. Lõpuks tuli visata päästerõngast. Oluline oli, et see jääks sektorisse ja mida lähemale uppujale, seda rohkem punkte sai.

Õhtuks olid võistlused läbi ja algas laagri kokkupanek. Kuna punktide kokku liitmine võttis palju aega, oli võimalus ka mere ääres olla ning seal mängida ja muidugi märjaks saada.

Lõpetamisel jagati auhindu iga ametkonna parimatele. Meie võistkond oli Kaitseliidu parim. Võrreldes teiste koolidega, saime laskmises väga hea tulemuse. Õpilastel oli väga hea meel, sest nende arvates olid Kaitseliidul kõige paremad auhinnad. Kokkuvõttes sai üldvõidu Pärnu Vabakool. Meie võistkond saavutas 5. koha.

Pärnu-Jaagupisse jõudsime tagasi õhtul üheksaks. Kõik olid väsinud, aga õnnelikud.

See oli väga õpetlik ja meeldejääv üritus. Ja mul on väga hea meel, et mu klassis on toredad, sõbralikud ja üksmeelsed õpilased.

Õpetaja Hille Uustamm

Õpilaste muljed laagrist

See oli maailma kõige lõbusam laager üldse! Esimesel päeval oli meil seal mingi tuletõrje olümpia. See oli ülimalt vägev ja iga ülesande juures oli midagi naljakat. Ühe ülesande juures lasime kogemata ühe juhendaja kõhu märjaks. Üleüldse oli see ülisuper vägev olümpia, kus kõik said märjaks ja mudaseks. Kui olümpia lõppes, (kahjuks) oli meil natuke vaba aega, et valmistuda moešõuks. Vahetasime riided ja läksime randa jalutama, tegime pilte ja rääkisime olümpiast. Mõne aja pärast läksime telkide juurde tagasi ja panime oma arstikostüümid selga. Mõned (kaasa arvatud mina) olid lihtsalt sokkides – paljajalu kilesussides. Kui lava ette läksime, nägime, et paljudel olid samad kostüümid, kuid suva. Meie tegime esimesena oma catwalki ja saime kõige suurema aplausi. Kahju, et selle eest eripreemiat ei saanud. Vahepeal oli meil ka õhtusöök, milleks oli õli-sibulasupp. Väga jube! Peaaegu mitte keegi ei söönud seda. Õhtul hakkas disko, kus kõige silmapaistvamatele tantsijatele jagati käepaelu jms. Meie tiimist said kõik vähemalt ühe käepaela. Disko lõppes umbes pool üks. Kuigi kõik olid sellest tõmblemisest väsinud, ei tahtnud me siiski selle lõppu. Viimase asjana rääkis üks korraldajatest, et kui öösel peaks tekkima tulekahju, siis peame lava ette kogunema. Peale seda läksid kõik telkidesse ja umbes poole tunni pärast tekkis kusagil „tulekahju“ ja kõik pidid lava ette kogunema. Üllatus missugune!

Hommikul olid kõigil jalad valusad, kui peale umbes tunniajapikkust vaba aega pidime minema uute ülesannete juurde.

Tantsimine. Me õppisime seal mingi laagritantsu enam-vähem selgeks. Kahju, et me selle eest punkte ei saanud!

Elektriohutus – suht igav.

Rongiteemaline ülesanne – suht igav.

Vigursõit oli ülimalt nõme, kuna rattad olid nii kerged, et oli tunne, nagu sa hõljuksid udusulega ringi.

Esimesed ülesanded olid üsna mõttetud, aga hiljem läksid ülesanded lõbusamaks. Näiteks see, kui pidime esmaabi andma. Esiteks tüdrukule, kes kukkus puu otsast alla. Pidime ta enda tehtud kanderaamiga tee äärde vedama. Teiseks, ühte naist, kes sai kuumarabanduse ja kahte tüdrukut, kellest ühel oli käsi katki ja teine ei saanud hingata.

Peale seda tuli meie kõige oodatum – auto. Seal pandi meid autosse, mis keerles üle katuse ja jäi siis katuse peal seisma. Ja meie pidime sealt välja saama.

Vahepeal oli meil ka õuduste maja, kus 1. pidime leidma tuleohtlikud kohad, 2. leidma ja ära tundma võimalikult palju esemeid pimedas ja suitsu täis toas.

Meie kõige lemmikala oli „joobes prillidega“ jooks, kus meil kulus vist kõige kauem aega, aga samas saime terve aja tohutult naerda.

ME TAHAME SINNA TAGASI MINNA!

Renata Randmaa

Laager oli vägev. Kõik olid vägevad. Meeskond oli parim. Meeskonnas olid mina, Reimo, Raido, Anton, Marta, Renata, Ann-Kristin, Katariina. Toidud olid nii ja naa. Disko oli vägev. Sooviksin järgmisel aastal uuesti minna.

Plussid:

• Talu ilus
• Ilm ilus
• Rand ilus
• Meeskond vägev
• Disko
• Ülesanded, võistlused
• „purjus prillid“ – vägev
• Aide autokool – vägev

Miinused:

• Toit oli imelik
• Öine alarm
• Telgis ööbimine – külm

Tagasi tulles käisime Statoilis ja ostsime süüa.

Me võitsime käepaelu ja kaelarätikuid ehk saime Kaitseliidu auhinna.

Keimo Reimets

See koht oli väga ilus. See oli maailma ägedaim laager.

Tuletõrje olümpia oli kõige, kõige vägevam – absoluutselt kõik ülesanded. Kõige rohkem meeldisid need ülesanded, kus sai märjaks, kuna oli väga palav. Näiteks see märgade nuustikute loopimine käest kätte ning lõpuks viimane pidi need väänama sinna ämbrisse.

Disko oli ka väga, väga tore.

„Purjus peaga“ jooksmine oli väga naljakas, aga õudne.

See autost välja saamine, kui auto oli tagurpidi, oli väga kasulik ja vägev.

Seal oli absoluutselt kõik parim ja tore ja vägev jne.

Marta Tamm

Mulle meeldis laager väga, ainult lühike oli. Laager oleks võinud vähemalt nädal aega kesta. Minule meeldis seal kõik, eriti lahe oli tuletõrje olümpia. Toidud ei olnud eriti head, väga magedad olid.

Disko meeldis mulle ka väga. Laulud olid head ja Anton tantsis väga hästi.

Võistlusalasid oleks ka võinud rohkem olla.

Ma tahaksin sinna järgmisel aastal ka minna, kui saaks. Ainult enam ei tahaks telgis magada.

Mulle meeldis ka see, et keegi ei tülitsenud omavahel. Meie võistkonnas olid kõik sõbralikud. Kui kellelgi oli midagi, siis oldi kohe abivalmis. Me olime ja tegutsesime kogu aeg üheskoos.

Minule meeldis kõik väga, mitte ükski asi ei olnud igav.

Raido Sikk

Mulle meeldis laagris väga. See oli lahe. See koht, kus me olime, oli superilus. Me asusime mere ääres. Selle koha nimi oli Jaagupi ja asusime Kosmonautika puhkekeskuses. Kui me sinna sõitsime, sadas padukat. Me pidime ennast ära registreerima ja juba olimegi laagris.

Kohe esimesel päeval oli tuletõrje olümpia. See oli lõbus. Seal olid sellised mängud nagu tuletõrje bowling, nuustiku viskamine, veega ping-pongi palli maha saamine jne. Seal oli neid väga palju.

Selle laagri toidud ei olnud väga head.

Esimese päeva õhtul oli disko, mis kestis poole üheni. Me saime diskol käepaelu. Meie klassi poiss sai parima poisstantsija tiitli. Pärast diskot läksime magama. Saime just magama, kui käis tuletõrjesireen. Meie saime pärast sireeni kohe telki tagasi.

Hommikul oli äratus kell kaheksa. Hommikul kell kümme algasid võistlused. Esimene ala oli tantsimine, kus me õppisime laagritantsu. Teine ala oli „elektrilevi“ ja „lase rong läbi“. Kolmas oli vigursõit. Neljas ala oli pommide otsimine ja tundmine. Viies oli vibu laskmine jne. Mulle meeldis kõige rohkem tagurpidi auto ja tuletõrjesport. Vahepeal käisime rannas.

Lõpetamine toimus umbes kuue-seitsme ajal. Lõplikult öeldes, see oli üks parimaid laagreid, kus ma käinud olen.

Katariina Peetson

See laager oli väga lahe. Esimesel päeval oli võistluseid palju. Iga võistluse jaoks anti 15 minutit. Hiljem õhtul oli disko, kus oli võimalik saada kummist käepaelu. Mina sain lendava taldriku, kuna sellel ajal, kui mina auhinda jahtisin, jagati lendavaid taldrikuid. Ja mul ei õnnestunudki käepaela saada, vähemalt diskolt mitte.

Öösel hoiatati öise alarmiga ja see oli tõsi. Kui me telgis juba mõnusalt sisse seadnud olime, kostis alarm ja pidime välja minema, aga õnneks saime ruttu tagasi.

Teisel päeval oli ka palju võistlusi. Kaitseliidu osa me võitsime. Selles võistluses tuli lasta vibu ja õhupüssiga. Saime auhinnaks käepaelad ja kaelarätikud.

Üleüldiselt oli laager lahe.

Anton Kudrjavtsev

Mulle meeldis laagris, kõik peale toidu. Esimesel päeval oli tuletõrje olümpia, mis oli väga lahe. Õhtul oli disko.

Järgmisel päeval olid võistlused erinevates punktides. Meile meeldis väga politseiniku juures, sest seal sai „joodiku prillidega“ joosta. Kaitseliidu punktis saime eriauhinna vibu ja õhkpüssi laskmise eest. Ainus punkt, mis mulle ei meeldinud, oli esmaabi. Demineerijate juures läks meil hästi, ainult üks viga tuli. Aide autokooli simulatsioonid olid ka ägedad. Lahe oli see, kui auto läks katusele ja pidime aknast välja ronima. Klassijuhataja Hille jäi ka autosse kinni. Seal oli veel palju tegevusi, aga ma nimetasin kõige lahedamad.

Tagasi tulles ostsime megahotdogi ja hamburgerit. Järgmisel päeval kooli ei läinud, sest olime väga väsinud.

Ann-Kristin Vaher

Me sõitsime sinna direktori ja Joeliga. Jõudsime sinna, panime asjad ära. Siis natukese aja pärast hakkas tuletõrje olümpia. Seal sai palju nalja ja väga märjaks.

Teisel päeval oli ka lahe. Käisime ja õppisime suhteliselt palju: näiteks, kuidas käia, kui on „joobeprillid“ ees. Sai ka palju nalja, kui õpetaja ei saanud autost välja.

Ühesõnaga, tore oli. Me ei tahtnudki ära minna.

Tagasi tulles võtsime Statoilist burksid ja kuumad koerad. Tahaks väga järgmisel aastal ka minna.

Reimo Ruul

23. mail 2014 toimus tantsuõpetaja Tiina Saare eestvedamisel 3. klassi tantsulaste ekskursioon Paidesse ja Türile.

Paides külastati Wittensteini ajakeskust ja Türil Ringhäälingumuuseumit.

Õpetaja Tiina Põder

13. veebruaril 2014 käis meie kooli 2. klass külas kohalikus ettevõttes Pärnu-Jaagupi kõrsikutsehh.

Külalislahked võõrustajad näitasid meile, kuidas valmib tainas ja kuidas sellest valmivad mitmemeetrised kõrsikud. Nägime karpide voltimist ja kõrsikute lõikamist parajateks juppideks, et nad mahuksid karpidesse. Ja kui hästi need kõrsikud maitsesid…

2. klass tänab lahkeid kostitajaid.

Õpetaja Heli Tasane