18. detsembril 2013 avati koolimuuseumi uus õppeklass, mis on sisustatud teemal “Eesti kool nõukogude ajal”. Õppeklassis on võimalik läbi viia muuseumi erinevate valdkondadega seotud õppetunde. Muuseumijuhataja Elve Tamvere sõnul on siin esindatud tolleaegse kooli kolm olulisemat tahku: õppetöö, mida kajastavad ainetealased riiulid; ideoloogiline töö, mille sümboolikaga on sisustatud punanurk; töökasvatus ja vaba aja sisustamine, mille kohta annab ülevaadet malevaelu atribuutika.

Välja on pandud ka näidised omaaegsest koolivormist. Koolimuuseumi juhataja Elve Tamvere on Vabariigis tunnustatud kodu-uurimistööde juhendaja ning hetkel on tal mitme õpilasega käsil uurimistööd Siberi aastate teemal.

Koolimuuseumi rajaja May Eliisabeth Maiste sõnul sai muuseumi rajamise ja kogumistööde ajendiks sügaval nõukogude ajal usk, et ühel päeval elame taas vabas Eestis. Ta paneb kuulajatele südamele, et tuleks kirkana säilitada usku ja lootust Eesti tulevikku.

Avamisürituse külastajate kingitused nõukogudeaegse kooli õppevara näol täiendasid muuseumikogu mitmete väärtuslike eksponaatidega. Vaid minevikku tundes ja mäletades saame seada sihte tulevikuks – kuhu minna ja kuhu enam kunagi sattuda ei tahaks.

Õpetaja Virve Lohu

20. mail külastasid koolimuuseumi Libatse Lasteaia-algkooli õpilased koos direktor Merle Jürisoniga. Tuletasime üheskoos meelde kevadisi rahvakalendri tähtpäevi ning püüdsime ära arvata vanade tööriistade otstarvet- mis kuulub metsa, mis põllule, mis majapidamisse. Õpilased said olla tunnistajateks hetkele, kuidas toimib kogukonna muuseum. Nimelt rikastus muuseumi kogu ühe väga tähenduslike sissekannetega passi näol. Andres Tugedam leidis oma maja renoveerides seina vahele peidetud Martin Lepa passi, milles on sissekanded Eesti, Vene ja Saksa valitsuse poolt. Eks peitmise põhjustas üks sissekirjutanud valitsustest. Muuseum on tänulik iga sellise annetuse eest, mis väärtustab meie esivanemate elu ja lugu.

31. mail toimus koolimuuseumi õuel käsitöömeistrite päev. Ürituse algataja oli Anne Alus ning see sai teoks valla toetusel. Üritus toimus vaimse kultuuripärandi aasta raames. Lisaks Pärnu- Jaagupi õpilastele olid osalemas ka õpilased Vahenurme Lasteaiast-algkoolist. Esivanematelt päritud oskuste jagajad olid: Meelis Pärnala vitstest punumistööd, Juulika Roos villa ja ketramistööd, Urve Atka leivaküpsetamine ning või valmistamine, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool sepatööd, Age Alus savitööd, Signe Sume vaselised, Tarmo Pajula puidu lõikamine ning Virve Lohu põimetööd. Käelisele tegevusele järgnes ühine regilaulude laulmine, mis sai teoks tänu Elena Mägile ning Triin Mägile. Suur tänu kõigile toimeka ja hariva päeva eest.

1. juunil tähistati kahte ümmargust tähtpäeva, millel on märkimisväärne tähendus nii muuseumi kui kogukonna jaoks.
1988. aasta 26. mail asutati Muinsuskaitse Seltsi Pärnu-Jaagupi abiselts. Käesoleval aastal täitus seltsil 25. aastapäev, mille puhul peeti meeles seltsi asutajaliikmeid tänukirjaga Pärnumaa Kaitseliidu poolt, mille üleandjaks oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva tagalaülem kapten Margo Sai. Seltsi esimehe, Mati Rosensteini, poolt anti üle mälestusmedalid, millel on lisaks rahvussümboolikale kujutatud üksteisele ulatatud käed. Muinsuskaitse Seltsi töö oli üks väljunditest Eesti taasiseseisvumise protsessides ning selle liikmetelt nõudis tegevus omajagu julgust ja kindlat meelt ajal, mil meie kodumaad valitsesid veel teised jõujooned.

31. mail täitus 85 eluaastat teenekal Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpetajal, koolimuuseumi rajajal ning eestvedajal, Halinga valla aukodanikul May-Eliisabet Maistel. Raske on mõne sõnaga kokku võtta seda, milline on May Maiste tegevuse tähendus kogukonna haridus- ja kultuurielu jaoks. Sellest võiks kirjutada mitmeid peatükke teemadel May ja kool, May ning koolimuuseum ja kodu-uurimine, May ja tema muusika ning kirjanduslik tegevus, May ja tema 3 last ning May ja tema vahva vaim trotsides elu olukordi. Ta on inimene, kes ei sea end kunagi ükskõikseks kõrvaltvaatajaks, vaid elab hingega kaasa kogukonna rõõmudele ja muredele. Jõudu ja ärksat meelt talle edaspidiseks!

Virve Lohu
Koolimuuseumi juhataja