Otsustasime õp Daisyga tähistada EV 99. sünnipäeva matkaga. Rõõmuga liitus meiega õp Eva. Valisime alustuseks Soomaa rahvuspargi ja ööbimiseks turvalise RMK matkaonni.
23. veebruari pärastlõunaks olime jõudnud rahvuspargi Viljandi-poolsesse serva Meiekose õpperajale. Vaatasime üle ka sealse onnikese – loobusime seal öö veetmisest. Suundusime edasi Lemmjõe keelemetsa. Leidsime sealt imelise Kuuraniidu matkaraja. Olime lausa vapustatud, et saime keset kõdusoometsa lugeda Alliksaare, Kareva jt eesti luuletajate tekste (infostendidelt). Selle õhtupoolikuga jõudsime matkata u 8 km. Kuna hakkas hämarduma, tuli asutada õhtule. Otsustasime ööbida Oksa küün-metsaonnis, mille ümber (varasema info järgi) pidi hommikuks vesi lainetama. Tegime lõkke üles: keetsime suppi, teed, grillisime vorsti, ajasime juttu maast ja ilmast – ümberringi pea täielik vaikus. Selgus, et Eva peab (perekondlikel põhjustel) meid maha jätma. Lehvitasime pimedusse kaduvale autole järele, istusime veel praksuva tule ääres, uurisime tähistaevast ja lihtsalt olime, välja lülitatuna kõigest ja kõigist. Pisut enne südaööd pugesime oma „hotelli“ 2. korrusel magamiskotti. Õnneks olid head (RMK) inimesed sinna paksu „heinamadratsi“ kandnud. Kohe uni ei tulnud, aga peagi magasime nohinal. Väljast ei kostnud kippu ega kõppu. Kuhu küll kõik linnud-loomad on jäänud?
Uus hommik … kell juba kaheksa. Sünnipäev ikkagi. Magasime päikesetõusu ja lipuheiskamise maha. Külmavõitu. Ruttu lõke üles. Eilne supijääk tulele. Supp kõhtu. Luhavihmavesi patta keema – ei ole me paremat pätikohvi saanud. N-ö laagriplats korda ja teele. Otsustasime sünnipäeva auks suunduda Riisa raba matkarajale (5 km). Oli väga ilus, vaikne ja karge olemine …