Rubriigiarhiiv: 2015-2016 õppeaasta

India vesiroosid

…on lugu ühest India nõiast, kes muutis kaunid tantsivad haldjad vesiroosideks, kuna kadestas nende ilu. Lugu on üks kaheteistkümnest muinasjutust, mille kirjutas Belgia kuninganna Fabiola aastal 1955 hispaania keeles. Lood avaldati Madridis, kus Fabiola sel ajal elas. Lugu Indiaani vesiroosidest on teemaks Hollandis asuvale teemapargile „De Efteling“, rajatud 1966. a.

Kaugel sügavas India dźunglis, mida pole iialgi puudutanud inimese jalg, asub väike vaikse kristalse veega järv. Isegi tuulehoog ei julge rikkuda selle vaatepildi ilu ja põõsad järve kaldal sillerdavad kõigis vikerkaarevärvides. Järve vesi liigatab vaid siis, kui õõtsuvad seitse vesiroosi keset järve. Aga parem jutustan algusest peale.

See muidu nii vaimustav dźungel peitis endas üht saladust. Peidetuna lopsaka taimestiku sisse, asus seal onn, milles elas nii vana ja vastik nõid, et ta söandas onnist lahkuda ainult öösiti. Tal oli nii suur ja kõver nina, et see puudutas peaaegu ta lõuga ja ta juuksed olid üksainus tuhakarva mass, mis meenutas kuivanud rohtu. Ühel ööl, kui kuu seisis kõrgel tumedas taevas ja kilgid olid oma kontserti lõpetamas, ronis nõid paljale kaljule järve lähedal. Siis pööras ta oma pea kuu suunas ja jõllitas tükk aega seda imekaunist kahvatut taevakeha. Seejärel hüppas ta puuõõnsusse ja hakkas laulma. Kontrastina tema jubedale välimusele oli nõial imetabane hääl, mis võlus iga kuulajat esimesest noodist peale ja jättis kõik ööbikud häbisse. Isegi kuulsaim poeet poleks olnud võimeline kirjeldama selle hääle võlu, sest see lummas igaüht, kes seda kuulis ja nõid teadis seda. Samuti teadis ta, et igal täiskuu ööl tuleb Kuuhaldjas oma saatkonnaga Maa peale, et sellel dźunglijärvel tantsida.

Äkki kukkus kuu maa peale ja talle järgnes sadu tähti ja tähekesi, mis muutusid järve pinda puudutades tillukesteks haldjateks. Kõik nad kandsid hõbedasi kleidikesi ja nende keskelt kerkis esile üks pikem kuju, mässitud hõbedastesse siidlooridesse, särav kroon peas. See oli Kuuhaldjas ise oma tähelapsukestest saatkonnaga. Kui haldjate jalakesed vett puudutasid, tekkis kerge virvendus, mis rannale jõudes vaibus. Nii nad tantsisid seal nõia laulu saatel kaua, kauem kui tavaliselt, sest sel ööl leidis nõid endas jõudu võluda haldjaid, nii et nad unustaksid päikesetõusul naasta ohutult taevasse. Ta laulis ja laulis ja laulis…

… kuni haldjatel oli juba liiga hilja lahkuda. Et end kõrvetavate päiksekiirte eest kaitsta, pugesid nad pilliroogu varjule. Nõid naeris jälle oma koledat naeru ja pöördus oma hurtsikusse tagasi, sest pool tööd oli veel ees. Ta joonistas kiiresti põrandale nõiamärgid ja pöördus palves päikese, tuule, pilvede ja džunglivaimude poole, et need aitaksid tal loitsida haldjate ilu temale üle kandma. Aga ta ei olnud arvestanud loodusjõudude ühtsusega. Päike, kes oli kuuemanda hea sõber, ähvardas hoopis džungli koos nõiaga maha põletada, kui kuu ja tähed taevasse ei naase. Pilved keeldusid tilkagi vihma andmast ja tuul lubas tuld tagant õhutada. Kõige vihasemad olid džunglivaimud, kes igal täiskuuööl olid samuti haldjakeste tantsu nautinud. Nemad lubasid hakata nõida igal ööl kummitamas käima, kuhu ta siis ennast ka ei peidaks. Nüüd taipas nõid, millega ta oli hakkama saanud. Noruspäi läks ta kuuemandalt andeks paluma. Kuuemand oli nõus andestama, kui tema ja ta tähelapsukesed taas õnnelikult kodus on. Tema palve peale puhus tuul taevasse mustad pilved, mis katsid päikese ja lasksid kuul ja tähtedel taevasse lennata. Aga viis väikest tähekest, kes olid kõige tantsumaiamad, olid tüdinenud iga kord kuu aega ootamast, kui jälle tantsida saab. Nemad tahtsid tantsida igal öösel. Nad jäid peitu, kuni teised olid ära lennanud ja teatasid siis nõiale, et nemad hakkavad nüüd siin järvel elama. Nõid moondas nad seepeale vesiroosideks, et neil päeva ajal jahe ja varjuline oleks, öösel aga laulis neile, et nad tantsida saaks. Kui sa peaksid kunagi sattuma selle džunglijärve kaldale, siis võid öösel kuulda imeilusat lauluviisi, mis tuleb vana puu õõnsusest ja näha haldjakesi liuglemas järveveel. Nõid ei vaata kunagi haldjate poole, sest kadestab ikka veel nende ilu, aga ta on leppinud oma välimusega ega püüa enam kellelegi halba teha.

Pildid laste joonistustest.

3. ja 4. koht Miniliiga võrkpalli Pärnumaa turniiril

18.02 toimus Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses Miniliiga võrkpalli Pärnumaa turniir. Saavutati tubli III koht. Võistkonnas olid järgmised õpilased:

Erin Ruul, Lisandra Pilli, Greete Riiberg, Elisabeth Kustassoo, Viktoria Ellermaa ja Kaisa Lember.

Poiste võistkond saavutas 4. koha ja võistkonnas olid Uku-Priit Kuningas, Aigar Blande, Ayron Mägi, Mel-Fred Lehispuu ja Kaisa Lember.

Õpilaste osalemine maakoolide meistrivõistlustel

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumit esindasid 2. veebruaril 2016 Audrus Maakoolide võrkpalli meistrivõistlustel 8-9 klassile järgmised õpilased:

  1. Reimo Ruul
  2. Marco Lusik
  3. Joel Ild
  4. Raido Sikk
  5. Markus Põder
  6. Marcus Kangur

Tasavaägistes mängudes saavutati kolmas koht, järgmine võrkpallivõistlus kooliliiga sarjas toimub 8-9 klassile 1 märtsil Häädemeestes.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumit esindasid 5. veebruaril 2016 Jõulumäel Maakoolide meistrivõistlustel suusatamises:

  1. Uku Priit Kuningas
  2. Ayron Mägi
  3. Mel Fred Lehispuu
  4. Anton Härm
  5. Hanna-Maria Tasane
  6. Anita-Ly Laan
  7. Iris Lõsjuk
  8. Hendrik Kivisild
  9. Reimo Ruul
  10. Vetemari Kuningas
  11. Kaidi Pikner
  12. Kassandra Opekunova
  13. Erich Eerman
  14. Joosep Mattis Eriste
  15. Krislin Kalmet

Teatesuusatamises saavutasid esikoha Reimo Ruul, Erich Eermann ja Joosep Mattis Eriste.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumit esindasid 10. veebruaril 2016 Kilingi-Nõmmes Maakoolide saalijalgpalli meistrivõistlustel 1.-3. klassile järgmised õpilased:

  1. Tauri Avarmaa
  2. Joel Siim Peters
  3. Kevin Urban
  4. Mattias Tõnts
  5. Heidi Sai 3 kl
  6. Aron Kaljur
  7. Andreas Puust

Kokku osales 8 kooli, kelle hulgas saavutati 4 koht, parim mängija Pärnu-Jaagupi võistkonnas oli Joel Siim Peters.

IV projektikohtumine Rumeenias

2015. aasta novembrikuu viimastel päevadel toimus Erasmus+ projekti „Once Upon a Time“ raames töökohtumine Rumeenias, täpsemalt Transilvaanias ja Galatis.

Kuna oli parajasti Rumeenia riigi aastapäev, olid paljud pered sõitnud linnadest mägedesse puhkama. Suusatada küll ei saanud, selleks oli lund vähevõitu, aga mägedes viibimine oli juba elamus omaette. Puhkasime meiegi paar päeva suusakuurordis, käisime käsitöölaadal ja jalutasime mööda lumiseid mägiteid. Nägime aastapäeva paraadi ja tegime huvitava ringkäigu Basovi ainsas luteri kirikus, mida pärast tulekahju hakati kutsuma „mustaks kirikuks“ ja mis oma sisemuselt vägagi meenutas Tallinna Toomkirikut. Külastasime ka suurimat Transilvaania vaa tamisväärsust – krahv Vlad Tepesi lossi, mille õhustikust on Bram Stoker oma Dracula lugudeks inspiratsiooni saanud. Galatis tutvusime meid võõrustava kooliga, nautisime heatasemelist kontserti ja pidasime maha järjekordse töökoosoleku. Nagu kokku lepitud, olid kõik osalevad koolid kirjutanud oma lõpud neile saadetud lugudele ja need ootavad nüüd illustreerimist.

Järgmisele kohtumisele oodatakse meid Barcelonasse märtsi algul. Selleks puhuks joonistavad meie algklasside õpilased praegu illustratsioone meile Belgiast saadetud loole „India vesiroosid“. Meie lugude raamat peaks valmima projekti lõpetamise ajaks, kui kohtume Belgias mai algul.

Pilte vaata siit.

2. koht Autobahn-il

1. veebruaril 2016 osalesid meie kooli viiendikud Kertu Riin Figol, Kaisa Lember, Kaisa Vaherna ja Mel-Fred Lehispuu Goethe Instituudi poolt korraldataval interaktiivsel keelemängul AUTOBAHN ning saavutasid ligi 30 võistkonna seas väga tubli 2. koha.

4-liikmelised võistkonnad Pärnu linna ja maakonna koolidest “reisisid” mängus läbi Saksamaa, Austria ja Šveitsi linnade ning said erinevaid ülesandeid täites juurde teadmisi saksakeelsete maade, nende kultuuri ja erinevate toodete kohta.

Ole osav ja kiire 2016

01. veebruaril 2016 toimus 1.-4. klasside OLE OSAV JA KIIRE võistlussarja järjekordne etapp. Osalesid Pärnu-Jaagupi Gümnaasium, Are Põhikool, Libatse ja Vahenurme Lasteaed-algkool. Seekord Koonga ja Lõpe Põhikool osaleda ei saanud muude ürituste pärast.

Toimus 4 pingelist teatevõistlust. Võistkondi tunnustati maiustustega ja loositi koolide vahel ka lisaauhind, mis oli kabe lauamäng. Arutati ka viimase etapi läbiviimist, mis on individuaalne võistlus kergejõustikus (60 m jooks, kaugushüpe, pallivise ja 300 m jooks).

Õppeaasta viimane võistlus toimub kokkuleppeliselt 12. mail 2016.

Võistluste korraldajad Urve Indermitte ja Kaspar Kõiva.

Pilte vaata siit.