11. detsembril 2012 toimunud vene keele päeval Audru Keskkoolis esinesid 12. klassi õpilased Tauri-Janek Järvemets. Karin Friedrichson,Taavi Murel, Kaivo järvemets ja Madis Koit etteastega Kalevipojast ja imekaunist Vasilisast. Juhendaja õpetaja Elle Redlich.
Pika traditsiooniga vene keele päeva eesmärgiks on vene keele ja kultuuri tutvustamine, õpilaste huvi äratamine vene keele vastu ja esinemisvõimaluste pakkumine.
Laupäeval Port Artur 2 kaubanduskeskuse aatriumis õpilasfirmade iga-aastasel laadal osales ligemale poolsada noorte enda loodud ettevõtet, laada käive oli ligi 1500 eurot.
Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilasfirma tennisepallist tarbevidinaid tunnustati parima korduvkasutustootena, Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Vah-vah-vah-vahva nimetati parimaks õpilasfirmaks väikeste põhikoolide arvestuses.
Allikas: http://www.parnupostimees.ee/1070612/opilased-pidasid-laata/
Oma Riigi peaminister Pirgit Tamm, Reigo Laev, Madis Koit, Oma Riigi president Lembit Rebane. Esireas Viktoria Ellermaa, Iris Lõsjuk ja Anne Marie Tasane.
Kooli direktor Lembit Rebane andis ülevaate õpilastele kodanikupäeva sünnist ja tähistamisest. Tema mõtted kodanikuks olemisest
kodanikuks olemise valgus seisneb iga inimese enda väärtustest ja väärtushinnangutest. Seega hea kodaniku tunneme ära selle järgi, millised on tema igapäevased otsused ja tegevused. Meie Omas Riigis, st meie koolis on kõigile kooliuksest sissetulijatele nähtaval kohal stend, kus on kirjas meie väärtushinnangud, et oleksime parimad Oma Riigi kodanikud. Vaadakem, mõelgem ja toimigem selliselt, et me kõik igapäevaselt, kõik oma hetked võiksime olla sellises soovitud keskkonnas. Tunnustagem üksteist ja selles suunas püüdlejaid.
Juba teist aastat järjest valisime koolis Hea Eeskuju. Hea Eeskuju valisid meie kooli õpilased endi seast. Kokku esitati 5 kandidaati. Terve kooli Heaks Eeskujuks valiti Madis Koit, kes on teiste seas silma paistnud oma heade külgedega. Õpilased on kirjeldanud teda kui ettevõtliku, sõbralikku, heasoovlikku, huumorimeelset, sportlase hingega, loovat, organiseerivat, juhtivat ja positiivset tulihingelist seltskonnahinge. Madis on suur spordiarmastaja, kes esindab valda igas asjas, milles vähegi võimalik. Madis esitati ka üle-eestilisele Hea Eeskuju konkursile, kus ta pääses 17 parima hulka.
Lisaks Madisele valiti Heaks Eeskujuks Reigo Laev, kes on silma paistnud suure armastusega kooli vastu. Reigo on alati rahulik, huumorimeelne, sõbralik, sportlik, juba täitsa küps mees, kes teab oma väärtusi, oskab igas olukorras jääda iseendaks ja käitub väärikalt.
Algklassidest valiti Headeks Eeskujudeks kaks sõbralikku, lahket ja hoolivat tüdrukut – Iiris Lõsjuk ja Anne Marie Tasane. Kooli kõige sõbralikumaks ja kaaslasi toetavaks õpilaseks valiti Viktoria Ellermaa, kes on väga heasüdamlik ja sõbralik kõigi suhtes, alati abivalmis, hea kuulaja, lohutaja ning väga helde südamega.
Stina Rahnel, Laura Tamm, Egne Ailt ja õpetaja Aino Siniväli
Maakondlik inglise keele päev toimus sel õppeaastal esimest korda. Igast maakonna koolist oli kutsutud osalema 3 õpilast 7.–9. klassini. Kokku tuli õpilasi 11 koolist. Päeva läbiv teema oli „Hobbies“ ja kodutööna oli vaja ette valmistada kolme kuni viie minutiline päevateemaline etteaste ning koostada 10-sõnaline lause, iga sõna eraldi lehel. Kuna eeldasime, et enamus etteasteid tuleb muusikalisi või sõnalisi, siis otsustasime olla veidi erinevad ja esineda line-tantsuga. „Jambalaya“ rütmide järgi ja õpetaja Tiina juhendamisel saime sammud üsna ruttu selgeks. Õpetaja Aino andis juhendeid, mida lisaks rääkida, et meie esinemine ei kujuneks „tantsimiseks inglise keeles“. Laenasime endile kauboikübarad ja –saapad ning olimegi valmis oma hobi tutvustama. Teiste koolide esinemiste hulgas oli lühinäidendeid, luuletusi ja laule, aga ka üks slaidishow ja üks video. Meie esinemine oli viimane, sest tahtsime ka teistele line-tantsu õpetada. Peale esinemisi jagunesime rühmadesse ja tegime ristsõna, etteütlust ja pantomiimi. Klapitasime kokku laulusõnu ja aforisme ning vanasõnu. Kolm tundi möödus märkamatult ja toredasti. Igale osavõtjale kingiti peale maiustuste ka Oxford University Press´i materjale ja õpetajad said kingituseks sõnaraamatud. Olime saanud rikkamaks ühe huvitava ja lõbusa päeva võrra ning suhelnud eakaaslastega pingevabalt, ilma närvilisuse või võistlusmomendita.
Maakondlik inglise keele päev toimus 21.novembril 2012 Pärnu Maavalitsuse saalis.
Stina Rahnel, Laura Tamm, Egne Ailt 9. a klassist
Kristi Kuurme Pärnu Õppenõustamiskeskusest
Täna (31. oktoober 2012) toimus koolis karjääripäev ja tänu sellele käisid koolis külas karjäärinõustajad Kätlin ja Kristi,
kes aitasid meil mõelda tuleviku peale ja mida üldse peale keskkooli peale hakata. Päeva algul tutvusime erinevate erialade, koolidega jne. Rääkisime erinevatest kalletest Pärnu koolides ja muust huvitavast.
Karjääriinfo spetsialist Kätlin Adamsoo Pärnu Õppenõustamiskeskusest
Päeva keskpaiku tutvusime erinevate portaalidega internetis, kust võib abi saada nii töö leidmisel kui ka kooli valikul.
Päeva lõpul tegime testi, mis töö meile kõige rohkem sobiks. Mulle isiklikult sobis kõige rohkem praktiline töö, teisel kohal oli Ettevõtlus jne.
Kokkuvõttes oli karjääripäevast väga palju kasu ja selliseid päevi võiks koolis rohkemgi korraldada. Suured tänud Kätlinile ja Kristile, kes olid nii abivalmis ja aitasid iga küsimusega.
Kermo Juss 9. klassist
Meile, 7.klassi õpilastele, avanes sel suvel väga tore võimalus käia avastamas kaunist Poolamaad. Poolasse läksime me kohtuma oma sõprusvalla Ostrow Mazowiecka koolide õpilastega ja uurima nende loodust. Meiega koos käisid ka mõned Libatse kooli lõpetanud, kes nüüd on juba meie kooli õpilased ja muidugi ka õpetajad Anne Alus ja Aino Siniväli.
Poolasse alustasime me sõitu esmaspäeva varahommikul. Bussireis oli küll pikk ja väsitav, kuid lõbus seltskond ja mõnus buss tegid selle kogemuse meeldivaks. Õhtuks jõudsime väikesesse Dybki kooli, kus pidime ka järgnevad päevad ööbima. Me sõime seal õhtust ja peale seda mängisime spordisaalis. Järgmisel hommikul oli meie üllatus suur, kui toodi lauda soe piim. Keegi ei teadnud, et Poolas süüakse maisihelbeid sooja piimaga. Aga järgmiseks hommikuks oli arusaamatus lahendatud ja saime juba külma piima, mida meie olime harjunud maisihelvestega sööma. Sel päeval käisime me metsamajandis, kus näidati Poolas kasvavaid puid ja taimi ning räägiti metsakasvatajate tööst. Metsakeskuses pakuti meile mett ja vahvleid ning mängisime palju erinevaid mänge. Me saime sealt kaasa ka palju vahvaid kingitusi. Peale seda läksime ujulasse ujuma.
Järgmisel päeval alustasime sõitu Krakowisse, kus käisime Waveli lossis ja ostsime kaasa suveniire. Teel Krakowisse nägime ja kogesime suure tormikahjustuse tagajärgi, kus 70 km ulatuses ei olnud elektrit ja seda juba mitu päeva. Hiljem sõitsime juba veidi edasi oma ööbimispaika Zakopanesse.
Neljapäeva hommikul olime kõik ärevad, sest saime lõpuks minna mägedesse. Matkateed alustades, olime kõik väga entusiastlikud, aga kui olime juba mitu-mitu kilomeetrit maha kõndinud, olime juba suhteliselt väsinud. Kuid püüdlesime ikka edasi, et näha mägijärve, mida nimetati mägede silmaks. Lõpuks jõudsimegi sinna ja see oli lihtsalt hämmastavalt ilus. Aga edasi mõelda tuli sellele, et ka alla tuleb tagasi minna. Mõned otsustasidki siis tagasi minna hobuvankriga, mis oli aga suhteliselt kallis. Seetõttu läks osa meist alla ikkagi jalgsi. Kokku oli meie matkatee 18 km pikk ja jõudsime 2,3 km kõrgusele merepinnast.
Õhtul saime aga kogu vaeva tasutud, kui külastasime kosutava loodusliku mineraalveega spaad.
Järgmine päev algas parvetamisega Dunajeci jõel. Seal nägime jälle neid imelisi mägesid ja ka kaunist Lõuna-Poola loodust. Mööda jõge õnnestus ära käia Slovakkias.
Peale seda oli aeg asuda teele tagasi Dybkisse, kuhu olime jätnud oma bussijuhid. Laupäeval, oma viimasel seal olemise päeval, käisime me seal lähedal olevas linnas ostlemas. Õhtu aga veetsime ühes rantsos, kus saime lõpuks kokku ka oma Poola sõpradega. Meile tutvustati rantśot ning hobuseid ja saime ka veidi ratsutada. Pärast seda grillisime, mängisime nii Poolale kui Eestile omaseid mänge ja nautisime õhtut. Järgmisel päeval pidime aga hakkama tagasi sõitma, kuigi nii mõnigi oleks soovinud sinna kauemaks jääda. Jätsime sealse kooliperega hüvasti ja alustasime tagasisõitu.
Oma reisil kohtusime paljude huvitavate inimestega, kes meisse enamasti väga soojalt ja südamlikult suhtusid. Meid sõidutasid Ene ja William Vändrast, kes kõigi meie soovidega arvestasid ja neid mõistlikkuse piirides täita püüdsid. Kui välja arvata väike segadus piimaga, olid toidud väga maitsvad ja kõige jaoks ei jätkunudki kõhus ruumi. Meid saatis kogu reisi vältel proua Margarita, tänu kellele jõudsime alati õigel ajal õigesse kohta. Eriti aga jäid meelde ühe Rootsist pärit vanahärra sõnad, kes ei olnud Eestist pärit noortega enne kokku puutunud ja üllatus väga meie avatud ja siirast olekut ning suhtlemisoskust nähes. Meie õpetajale ütles ta, et kui kõik Eestimaa noored on samasugused, siis on meie õpetajad ja lapsevanemad teinud ära suure töö, mille üle neil tasub väga uhke olla ja selliste noorte inimestega ootab Eesti Vabariiki suur tulevik. Ja seda me proovimegi teha, et meie vanemad ja õpetajad meile uhkusega mõtlevad.
See reis aga oli meile üks vahva seiklus, mille eest täname väga Halinga vallavalitsust ja Keskkonnainvesteeringute gruppi, kes meile sellise suurepärase elamuse võimaldasid.
Artikli autor: Karin Lehe