Rubriigiarhiiv: 2012-2013 õppeaasta

Matemaatikas võisteldi välja 11 auhinnakohta

Lisa kommentaar

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/1158694/matemaatikas-voisteldi-valja-11-auhinnakohta

Matemaatika. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnumaa koolide matemaatikaolümpiaadil olid võistlustules 4.–6. klasside õpilased, auhinnakoha eest murdis pead kokku 86 last.

Neljandate klasside esikohta jagasid Annabel Alliksaar Paikuse põhikoolist (õpetaja Hulda Larin) ja Ander Terehov Vandra gümnaasiumist (Ave Naano). Kolmandat kohta jagas koguni kolm õpilast: Brayan Talts Häädemeeste keskkoolist (Aira Rahu), Kristin Meier Sindi gümnaasiumist (Leili Täll) ja Kardo Erm Tootsi koolist (Annika Reilend).

Viiendike parim oli Christo Sillastu Paikuse põhikoolist (Liina Kivisto). Teise koha said Triinu Ruul Häädemeestelt (Kalmer Hütt) ja Sigre Kodasma Pärnu-Jaagupi gümnaasiumist (Hille Uustamm).

Kuuendate klasside võitja Sander Saarpere õpib Kilingi-Nõmme gümnaasiumis (Helle Õige ja Moonika Ringas), teiseks tulnud Marten Vainult Jõõpre põhikoolis (Vaike Ruumet) ja kolmanda koha saavutanud Ewert Ubaleht taas Kilingi-Nõmme koolis (Helle Õige ja Moonika Ringas).

Karl-Johannese mõtted Eestist

Lisa kommentaar

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi abiturient: vabadust ja võimalusi jagub, aga kellele?

Foto: Karin Kaljuläte

Minu Eesti – missugusena ma Sind praegu näen? Hetkel just sellisena, nagu Sa mulle, 18-aastasele, paistad. Ei ole mul veel elukogemust ega suurt tarkust, et kõikidest vajalikest killukestest tervikpilti kokku panna. Mul ei ole ju millegagi võrrelda. Raamatutarkusesse ma eriti ei usu, ja jääbki üle elav mälu – minu isa.

Oma isa pean ma väga targaks ja elukogenud inimeseks, kellele mul on rõõm alt üles vaadata. Minu isa on elanud siin ilmas juba pool sajandit ning ma olen veendunud, et ta teab, millest räägib. Ta on siin, Eestimaal, nii mõndagi näinud ja läbi elanud. Isa suhtub tänapäeva Eestisse (minu arusaama järgi) pigem negatiivselt kui positiivselt. Jutuajamiste käigus jõuame ikka noorteni välja. Ta arvab, et paljud minu eakaaslased on kohusetundetud, laisad, distsiplineerimatud – „20-suised vasikad” – meeldib talle öelda. Isa noorusaeg jääb nn teise aega. Inimestel nappis võimalusi ja vabadust. Võimalik, et nende puudumist korvatigi kohusetunde, töökuse ja distsipliiniga, et elus pisutki edasi jõuda – eesrindliku kodanikuna silma paista.

Enamik inimesi pidi olema rahul sellega, kes ta oli, kus ta oli ja mis tal oli. Minu vanematel on erinevate “ajastute” võrdlemise eelis. Minu pilk on suunatud otse tulevikku, aga ema-isa pilgud kompavad ikka minevikku – nende noorus ju.

Minul, vaba riigi vabal pojal, on võimalusi ja vabadust kuhjaga. Õpin, mida tahan. Elan ja töötan, kus tahan: lähen Soome, Austraaliasse, Iirimaale … . Võtan naise, kust tahan, või elan kooselus kellega tahan. Kas minu vanemad oskasid sellest üldse unistadagi? Tõesti, vabadust ja võimalusi jagub, aga kellele? Paljukest neid minuvanuseid siis Eestis enam on. Kui minu vend käis koolis Libatses ja Pärnu-Jaagupis, olid tema klassipildid paksult „nägusid” täis, aga minu viimasel klassipildil on väike inimlaik keset tühjust. Ka minu kodukülaga on samamoodi juhtnud.

Kunagi, vaid mõned aastat tagasi, toimusid meil vahvad külapeod, kus oli üsna märkimisväärne rahvamass, kuid nüüd ei ole rahvast ega pidusid. Paljud minu tuttavad, kes olid varem tihedalt külaga seotud, on „ära rännanud”. Kui võimalus tekib, minnakse linna või lausa välismaale. Ma usun, et on väga palju selliseid väikeseid maakohti, nagu Libatse, mis lihtsalt tasapisi hääbuvad. Ja mis vabadus ja võimalused jäävad jääjatele?

Keda sellises olukorras süüdistada? Kas Sind, 95-aastane vanataat (rauk?) Eesti? Kas Sinu rahvast või Sinu rahva (demokraatlikult valitud) juhte, kes suures vabaduse ja võimaluste paljususes pea kaotasid?

„Noored on hukas, neil ei ole oma riigist sooja ega külma”, kuulen sageli öeldavat. Kuigi (arvestades praegust olukorda) näen Eestit pigem hääbumas kui kasvamas, pole mul ükskõik oma riigist, oma külast. Ja arvan, et Sina, vanataat Eesti, võid meile, „hukkaläinud” noortele, siiski loota.

Karl-Johannes Kruusmann
Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi abiturient

Allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/halinga/arvamus/parnu-jaagupi-gumnaasiumi-abiturient-vabadust-ja-voimalusi-jagub-aga-kellele.d?id=65642794

Autobahn

Lisa kommentaar

Marta Tamm, Martin Laul, Ann-Kristin Vaher ja Anton Kudrjavtsev

Tallinna Goethe Instituudi ja Saksa Kultuuriinstituudi poolt korraldatud interaktiivne mäng AUTOBAHN on saksa keele ja kultuuri huvilistele; meie koolist osalesid Marta Tamm, Ann-Kristin Vaher, Anton Kudrjavtsev ja Martin Laul.

6. veebruaril käisime Pärnu raamatukogus Saksamaaga seotud üritusel. Kohe alguses anti meile riidest kott, kuhu olid märgitud Saksamaa, Šveitsi ja Austria linnade asukohad. Koti sees olid aga abivahendid, mis meid erinevate ülesannete juures aitasid. Igal pool raamatukogus olid laiali sildid samade linnade nimedega, mis olid kotil. Mängu eesmärk oli täita erinevaid ülesandeid ja koguda kilomeetreid minnes võimalikult kaugetesse kohtadesse. Üritusele oli tulnud üle saja õpilase Pärnust ja Pärnumaalt. Kõik neist viiendatest ja kuuendatest klassidest. Kahjuks ei tulnud me esimesteks, kuid saime kokku päris palju punkte. See aeg, mis meile ülesannete lahendamiseks antud oli, läks tõeliseltkiiresti. Üritus oli väga tore. Saime teada Saksamaa linnadest ning aimu saksa keelest.
Aitäh õpetaja Aili Vunk, et meile nii toreda päeva organiseerisite.

Marta Tamm
5. klass

Sellest õppeaastast alates osaleb meie kool Põhjamaade Nordplus projektis

Lisa kommentaar

Projekti teemaks on kalad ja projekt kannab nimetust Nordfish. Reedel, 1. veebruaril külastavad meie kooli Nordplus projekti raames õpetajad Taanist, Islandilt, Soomest ja Lätist. Avakontsert toimub kell 11.25 kooli aulas. Meie koolis juhib projekti õpetaja Daisy Kärner.

Kristiines toimus kõigi aegade suurim õpilaslaat

Lisa kommentaar

9. veebruaril peeti Junior Achievement Eesti korraldamisel Tallinna Kristiine kaubanduskeskuses 2013. aasta Eesti Õpilasfirmade laat, mis kujunes riigi kõigi aegade suurimaks õpilaslaadaks.

Nimetamisväärsed on Häädemeeste Keskkooli, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ja Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirmad seepärast, et nad omandavad teoreetilisi ja väga praktilisi teadmisi majandusliku kõrghariduse tasemel, mida õpitakse igal nädalal terve päeva Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Kolledži õppejõud Mari Suurväli on ühtlasi ka nende samade õpilaste juhendaja enam kui kümnes õpilasfirmas.

Allikas: http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=51055

Turvaliselt internetis nädal

Lisa kommentaar

Sirelin Siigur ja Liina Laks 4. klassile loengut pidamas

Veebruarikuu teist nädalast (4.-8. veebruar 2013) nimetatakse „Turvaliselt internetis“ nädalaks. Seoses sellega toimusid ka meie koolis loengud. Loenguid viisid läbi Sirelin Siigur 8.klassist ja Liina Laks 9.klassist. Loengu käigus räägiti õpilastele, et kuhu teatada oma muredest ja kellele, ja miks rääkida. Loengu lõpus küsiti kõigilt, et mida nad sellest loengust teada said ja meelde jätsid. Vastati enamasti , et numbreid ja infoliine ja interneti aadresse, kuhu oma muredest teatada. Tagasiside õpilastelt on olnud  positiivne.

Liina ja Sirelin osalevad rahvusvahelises  projektis  “Targalt internetis” noortepaneeli liikmetena. Projekti eesmärk on Eesti laste turvalisem internetikasutus. Projekti koordineerib Eestis Tiigrihüppe Sihtasutus. Õpilasi juhendab meie koolis “Targalt internetis” koolitajana kaastegev õpetaja Eva Palk.

Külastegae kõik projekti kodulehte http://www.targaltinternetis.ee

Madis jõuab kõike

Lisa kommentaar

Pärnu Reforminoorte klubi asus uuest aastast juhtima Madis Koit. Juhatuses on peale endise klubijuhi Jane Gridassovi ka Laura Raun, Laura Luht ja Mihkel Tomberg.

Madis Koit on Reformierakonna liige alates eelmisest aastast. Madis Koit on Halinga piirkondliku organisatsiooni esimees ja nüüdsest juhib Pärnu Reforminoorte klubi.

„Eesmärgiks on Pärnu klubi taas üles ehitada ja aktiviseerida. Kuna tulemas on valimiste aasta, on noorte tugi ja klubi olemasolu erakonnale väga oluline,“ kommenteeris Koit. „Noorte arusaama poliitikast kui räpsest mängust tuleb muuta. Selleks on väga hea võimalus lasta neil endal ühiskonna ja kodulinna kujundamisel kaasa rääkida.“

Pärnu Reforminoorte klubil on 71 liiget.

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/1125912/parnu-reforminoored-valisid-uue-juhi/

Pärnumaa üldhariduskoolide õpilased omandavad kindlate valdkondade teadmisi kõrgkoolis

Lisa kommentaar

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilased Taimi Pihelgas, Piret Aarna, Siret Laanemets ja Urmet Nööri

Tunamullu 1. juunil kirjutasid Noorte Ettevõtluskooli käivitamise raamlepingule alla Pärnu Kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit Rebane ja Häädemeeste Keskkooli direktor Raimo Pruul. Toona selgitas ühistöö projektijuht Mari Suurväli, et ülikooli õppejõudude, üliõpilaste ja tehnilise baasi kaasamisega avaneb täiendav võimalus gümnaasiumihariduse taseme tõstmiseks.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilased Urmet Nööri, Tarmo Pihelgas, Piret Aarna ja Siret Laanemets jutlevad julgelt, avatult ja hea suhtlemisoskusega. Kõik noored on sundimatul viisil valmis oma mõtteid väljendama. Ülioluliseks peetaksegi suhtlemisoskust, mida veel enne kolledžisse tulekut ei osatud piisavalt palju tähtsustada. Hea suhtluskunsti valdamine kasvatab ka enesekindlust ja üldist julgust, sõnab üks noormeestest. Nüüd mõistetakse head suhtlus- ja veenmisoskust otse rahalises vääringus.

Allikas: http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=5082203.

Uus Comenius projekt “Nature and its magic sounds”

Lisa kommentaar

Õpetajad Daisy Kärner ja Meeli Tasane

Meie uues Comenius projektis „Nature and its magic sounds“ osalevad koolid Prantsusmaalt Agenist- Lycee Professionel Antonie Lomet, College Alexandre Macal Guadaloupelt, mis samuti on Prantsusmaa saar Kariibi meres. Talas Fatma Mustafa Hascalik Ilkögretim Okulu Kayserist Türgist. Zespol Szkol-Publiczne Gimnazjum Staszowist Poolast, Barn och utbildningsförvaltningen 64281 Flenist Rootsist. Chastna Profilirana Gimnazia „Leonardo da Vinci“ Dobrichist Bulgaariast, Koszisz Szent Istvan Gimnazium Ujfehertost Ungarist. Istituto Comprensivo „Leone Caetani“ Cisterna Di Latina-Itaaliast ja IES Joaquin Turina Sevillast Hispaaniast. Meie kooli projektijuht on õpetaja Daisy Kärner.

Sevillas toimus esimene projekti kohtumine ja kohal olid kõik projektis osalevad riigid. Projekti algatajaks on Itaalia kool. Esimesel kohtumisel saadi teada, mis koolidega tegemist on. Agenist pärit kool on kutsekool, Bulgaaria kool on erakool, kus õpilasi alla 100. Türgi kool on põhikool, Rootsi koolis katsetatakse vabasruumis õpetamismetoodikat: kolm klassi kõik ühes ruumis ja õpe toimub vabas vormis. Itaalia koolis on ka põhikooli õpilased kõik koos ühes koolis. Sevilla kool on ainult gümnaasium, samamoodi ka koolid Ungaris ja Poolas. Esimesel kohtumisel arutati läbi projekti toimumise kava ja pandi paika kohtumispaigad. Meie kool võõrustab külalisi mais 2014. Samuti valiti välja ka projekti logo. Võitjaks osutus Guadaloupe õpilase poolt joonistatud logo.

Kogu projekti seltkonnaga käidi läbi vapustav Sevilla kesklinn, külastati Sevilla katedraali ja kuninglikku residentsi. Jalutati imelistes parkides ja nauditi vapustavat ilma, kus sooja oli 20 kraadi ümber. Samuti sõidutati meid Cordobasse, kus külastasime katedraali ja Cordoba lähedal asuvat Araabia kunagist asulat. Maitsesime kohalikke väga häid ja huvitavaid roogasid, mida kutsuti tapasteks. Õpetajatel avanes võimalus näha ehtsat flamenco tantsu. Järgmine projketikohtumine on veebruaris Prantsusmaal Agenis.

Pilte saate vaadata kooli pildigaleriist.

Meeli Tasane

Nature and its magic sounds

Lisa kommentaar

Taavi ja Madis filosoofia tunnis

18.-24. november viibisin koos klassivenna Taavi ja õpetajate Meeli ning Daisyga Hispaanias, Sevillas Comeniuse projekti „Nature and its magic sounds“ raames. Mina ja Taavi ööbisime peredes. See oli väga tore, kuna saime tutvuda nende kommete ja eluviisidega. Tuppa minnes jalanõusid jalast ei võetud vaid kõnniti nendega igas siseruumis ka. Toidud olid suurepärased väljaarvatud toores vinnutatud liha ning toored vorstid, mis neile väga maitseb.

Inimesed hoidsid seal kokku – kõik nad olid justkui parimad sõbrad. Seda tõestas ka see, et juba esimesel õhtul kui kohale jõudsime läksime kõik koos välipubisse jalgpalli vaatama ning seal oli kohal meeletu rahvamass. Kõik inimesed suhtlesid omavahel.

Teise päeva hommikul läksime kooli. Kool kannab nime IES Joaquin Turina. Seal avanes meile järgnev pilt – kooli ümbritsesid suured müürid, aknad trellitatud, koridorides meeletu kisa, kõik oli nagu „nõuka“ aegne. Järgnevate päevade jooksul saime kooli kohta veel teada erinevaid asju. Iga päev on gümnaasiumi õpilastel kuus tundi. Tunni pikkus 60 minutit. Väravad suletakse hommikul kell 8. Vahepeal lastakse lõunale ja siis pääseb välja alles kell 3. Hinded saab puhtalt viitsimise st töö tegemise eest. Kui sa oled ülesande ära teinud, saad templi, vahet pole kas ülesanne on õigesti sooritatud. Veerandi lõpus loetakse templid kokku ja saad kümnepalli süsteemis hinde.

Samal päeval oli meil veel ürituse avamine, kus kõik koolid tutvustasid ennast. Tõdesime seda, et kõik on korraldamata ja liigub „lõunamaa kiirusega“, sest järgnevatel päevadel pidime üsna pidevalt ootama soojamaa rahva järgi. Kolmandal ja neljandal päeval käisime ekskursioonidel erinevaid kauneid vaatamisväärsusi vaatamas. Tegelikult oli linn ise ka vaatamist väärt. Linna juures häirisid vaid trellitud aknad ja maha loobitud prügi, mida ikka leidus. Külastasime katedraale ja muid kauneid kohti.

Neljanda päeva õhtul oli õpilaste vahel tantsuvõistlus, mille jaoks meie grupp, kuhu me Taaviga kuulusime väga ei harjutanud. Hakkasime proove tegema siis, kui teised võistlemist alustasid. Aga me tegime selle ära ja võitsime ning esitasime tantsu ka teist korda. See oli suurepärane kogemus. Õhtuti nagu ka selle päeva õhtul käisime koos meid võõrustavate Davididega väljas ja siis Taavi ajutises kodus piljardit mängimas. Viimasel päeval viibisime hommikul koolis ning peale lõunat läksime shoppama. Tajusime, et asjad on ikka oluliselt kallimad või siis sama hinnaga kui meil. Õhtul valmistusime meie ärasaatmispeoks ehk siis magasime. Kell 11 hakkas ööklubi taolises kohas pidu, mis kestis umbes kella neljani. Sinna oli kutsutud üle saja inimese ja nad kõik olid jällegi ülisõbralikud. Järgmise päeva hommikul oli lausa kahju lahkuda, sest sellist sõrbalikku õhkkonda ei ole lihtne leida. Mina jäin selle reisiga väga rahule ning ootan juba, et millal sinna tagasi saaks minna.

Pilte saate vaadata kooli pildigaleriist.

Madis Koit