Rubriigiarhiiv: 2012-2013 õppeaasta

Kirevad päevad Pärnu-Jaagupi koolimuuseumis

Lisa kommentaar

20. mail külastasid koolimuuseumi Libatse Lasteaia-algkooli õpilased koos direktor Merle Jürisoniga. Tuletasime üheskoos meelde kevadisi rahvakalendri tähtpäevi ning püüdsime ära arvata vanade tööriistade otstarvet- mis kuulub metsa, mis põllule, mis majapidamisse. Õpilased said olla tunnistajateks hetkele, kuidas toimib kogukonna muuseum. Nimelt rikastus muuseumi kogu ühe väga tähenduslike sissekannetega passi näol. Andres Tugedam leidis oma maja renoveerides seina vahele peidetud Martin Lepa passi, milles on sissekanded Eesti, Vene ja Saksa valitsuse poolt. Eks peitmise põhjustas üks sissekirjutanud valitsustest. Muuseum on tänulik iga sellise annetuse eest, mis väärtustab meie esivanemate elu ja lugu.

31. mail toimus koolimuuseumi õuel käsitöömeistrite päev. Ürituse algataja oli Anne Alus ning see sai teoks valla toetusel. Üritus toimus vaimse kultuuripärandi aasta raames. Lisaks Pärnu- Jaagupi õpilastele olid osalemas ka õpilased Vahenurme Lasteaiast-algkoolist. Esivanematelt päritud oskuste jagajad olid: Meelis Pärnala vitstest punumistööd, Juulika Roos villa ja ketramistööd, Urve Atka leivaküpsetamine ning või valmistamine, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool sepatööd, Age Alus savitööd, Signe Sume vaselised, Tarmo Pajula puidu lõikamine ning Virve Lohu põimetööd. Käelisele tegevusele järgnes ühine regilaulude laulmine, mis sai teoks tänu Elena Mägile ning Triin Mägile. Suur tänu kõigile toimeka ja hariva päeva eest.

1. juunil tähistati kahte ümmargust tähtpäeva, millel on märkimisväärne tähendus nii muuseumi kui kogukonna jaoks.
1988. aasta 26. mail asutati Muinsuskaitse Seltsi Pärnu-Jaagupi abiselts. Käesoleval aastal täitus seltsil 25. aastapäev, mille puhul peeti meeles seltsi asutajaliikmeid tänukirjaga Pärnumaa Kaitseliidu poolt, mille üleandjaks oli Kaitseliidu Pärnumaa maleva tagalaülem kapten Margo Sai. Seltsi esimehe, Mati Rosensteini, poolt anti üle mälestusmedalid, millel on lisaks rahvussümboolikale kujutatud üksteisele ulatatud käed. Muinsuskaitse Seltsi töö oli üks väljunditest Eesti taasiseseisvumise protsessides ning selle liikmetelt nõudis tegevus omajagu julgust ja kindlat meelt ajal, mil meie kodumaad valitsesid veel teised jõujooned.

31. mail täitus 85 eluaastat teenekal Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpetajal, koolimuuseumi rajajal ning eestvedajal, Halinga valla aukodanikul May-Eliisabet Maistel. Raske on mõne sõnaga kokku võtta seda, milline on May Maiste tegevuse tähendus kogukonna haridus- ja kultuurielu jaoks. Sellest võiks kirjutada mitmeid peatükke teemadel May ja kool, May ning koolimuuseum ja kodu-uurimine, May ja tema muusika ning kirjanduslik tegevus, May ja tema 3 last ning May ja tema vahva vaim trotsides elu olukordi. Ta on inimene, kes ei sea end kunagi ükskõikseks kõrvaltvaatajaks, vaid elab hingega kaasa kogukonna rõõmudele ja muredele. Jõudu ja ärksat meelt talle edaspidiseks!

Virve Lohu
Koolimuuseumi juhataja

Ohutuslaager kaitse end ja aita teist

Lisa kommentaar

Sellel aastal toimus ohutuslaager juba seitsmendat korda. Erinevalt eelmistest aastatest, toimus ohutuslaager uues kohas, Vango puhketalus (www.vangopuhketalu.ee).

29.- 30. mail 2013 kogunesid Pärnumaa koolide esindusvõistkonnad Vangol, et välja selgitada maakonna parimad ohutusalaste teadmistega koolid. Laagrit viisid läbi Päästeamet Lääne päästekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur, Punane Rist Pärnumaa selts, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Elektri Levi, Lääne- Eesti pommigrupp, Maanteamet jt.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6. klassi võistkond saavutas 22 kooli konkurentsis kolmanda koha. Võistkonda Kuulusid: Joel Ild, Paul-Morten Mühlberg, Joosep Mattis Eriste, Erich Eermann, Johanna Pilli, Nataly Jaanikivi, Vete-Mari Kuningas ja Emma Jõgi. Juhendajad olid Kaspar Kõiva ja Joel Pulk.

Konverents Loovalt tagasi ja edasi

Lisa kommentaar

Loovtööde kaitsmine – 23.05.2013

23. mail toimus konverents nimega “Loovalt edasi ja tagasi”. Konverentsil kaitsesid oma loovtöid 8. klassi õpilased. Külalisesinejateks olid 10. klassist Kätlin Lehmus ja Ethel Rozentov. Konverentsi kuulas kirjanik Sven Kivisildnik.

Ettekandjad:

  1. Pesupäev 20. sajandi alguses Katre Helena Põld ja Alex Mägi juhendaja Virve Lohu
  2. Tikitud saanitekid Jaanika Pärna ja Sirelin Siigur juhendaja Virve Lohu
  3. Spikerdamine Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 5. ja 7. klassis Ethel Rozentov juhendaja Eva Palk
  4. Pärnu-Jakobi kiriku virtuaaltuur Emil-Oliver Sokk
  5. Ühe jaki mitu nägu Annabel Mägi ja Angeelika Lükk juhendaja Signe Sume
  6. Mäng Tunne loodust Kevin Kuusik, Kristiina Jõeäär
  7. Kooli kiusamine Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis Kätlin Lehmus juhendaja Eva Palk
  8. Maailma suurimad linnad Herbert Unt juhendaja Daisy Kärner
  9. Vana autovelg Timo Hein ja Rasmus Rand juhendaja Tarmo Pajula
  10. Seinakell Karmo Pani juhendaja Tarmo Pajula

Pilte vaata siit.

Laulame ilma särama

Lisa kommentaar

Pärnumaa laste laulupäev – 25.05.2013

25. mail osalesid meie kooli mudilaskoori ja lastekoori lapsed Pärnumaa lastelaulupeol “Laulame ilma särama”. Laulupidu toimus Kilingi-Nõmmes.

Meie kooli õpilased pidasid vapralt vastu terve pika päeva alustades hommikul proovidega ja lõpetades õhtul laulupeol esinemisega.Uhke tunne oli marssida koos tublide laululastega, kes vaatamata külmale ja märjale ilma suutsid säilitada laululusti ja optimismi peo lõpuni.

Aitäh õpetaja Elena Mägile ja Triin Mägile, kes õpetasid lastele selgeks väga palju ilusaid laule. Samuti dirigeeris õpetaja Elena ka ühiskoori ees.

Pilte vaata siit.

Tervitus esimeselt klassijussilt

Lisa kommentaar

Aastal 2001 alustas Libatses kooliteed 11 uhiuut koolijütsi, kellele mina sain klassijuhatajaks. Libatse kooli lõpetamise ajaks oli neid jäänud seitse vaprat ja täna, 12 aastat hiljem, tahaksin tervitada neist nelja tublit poissi, kes on jäänud kodukandile truuks ja saanud siin oma keskhariduse. Mäletan teid esimese klassi ajast sellistena:

Taavi Murel- lõbus latatara, kes huvitus kõigest ümbritsevast ja oma nina igale poole toppis. Armastas tantsida ja muusikat, lugeda ja oli laia silmaringiga naeruhimuline poiss. Alati positiivne!
Tauri-Janek Järvemets- tõsine ja tagasihoidlik, mõnikord aga ülemeelikult “üle keev”ja pidurdamatu möllaja. Tubli töömees ja asjalik abistaja igal pool, teadmishimuline ja uudishimulik.

Karl-Johannes Kruusmann-tark poiss, kelle vihikud olid alati väga puhtad ja korras ja kes alati kahtles ja kontrollis oma tööd mitu korda üle, enne kui rahule jäi. Asjalike mõtetega, hea kaaslane, juurdleja, arutleja, kahtleja ja klassi üks liidreid.

Reigo Laev-tõsine, kindla sõnaga poiss. Ainus, kes ei lasknud end kunagi “kurjale teele” ahvatleda, kui ta seda õigeks ei pidanud. Tubli ja töökas, kõikidesse sõbralikult suhtuv. Kange spordipoiss.

Loodan, et olete enam-vähem sellisteks jäänudki, kui mitte arvestada seda, et toona vaatasite teie mulle alt üles, nüüd on enamasti vastupidi.Üks tõsine verstapost saab jälle selja taha. jõudu eksamiteks ja jaksu leida see üks ja õige teeots, mida mööda edasi minna!

Teie ammune õpetaja Ivi

“Oma riikide” laager

Lisa kommentaar

5.-6. aprillil 2013 toimus Sürgavere Põhikoolis Oma Riikide laager. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumist osalesid seal Helen Sai, Kendro Härm, Karin Lehe ja Merilyn Pähkel. Peale Sürgavere ja Pärnu-Jaagupi osalesid ka õpilased Surju Põhikoolist.

Laagri esimesel päeval saadi üksteisega erinevate mängude abil tuttavaks. Öhtul käis rääkimas Karksi-Nuia Noortekeskuse esindaja Kätlyn Jürisaar, kes on oli oma kooli õpilasesinduse president. Nüüdseks on tema koha saanud juba keegi teine. Kindlasti saime ta jutust palju uusi ideid ja teadmisi, mida meie kooliski võiks teha.

Peale seda näitasid kõik koolid oma ette valmistatud ettekannet oma kooli Oma Riigist. Huvitav oli kuulata, kuidas käivad asjad teistes koolides ja millega tegutseb nende Oma Riik.

Õhtu lõpus oli veel disko, kus osalesid ka Sürgavere kooli õpilased ja esines Sürgavere kooli tantsutrupp.
Järgmise päeva hommikul toimus osaluskohvik, kus kõik said sõna sekka öelda nimetatud teemadel: kuidas luua läbilöövaid üritusi, kas ja milleks on vaja Oma Riigi kohut, milline peaks olema toimiv valimiskampaania ja kuidas levitada Oma Riiki. Leidsime palju lahendusi küsimustele, mis meid juba ammu vaevasid ja saime teada ka teiste arvamusi.

Lõunal üritasime teha reklaami, kas meie kooli Oma Riigist või Oma Riigist üldiselt. Meie valisime Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi Oma Riigi reklaami. Kuid kus on tehnika, seal midagi nihu keerab ja nii ka see kord ei saanud me oma filmikaadreid kokku panna, kuid lõbus oli sellegi poolest.

Kindlasti oleks patt olnud külastama jätta Sürgavere muuseumit. Sealt saime teada kunagisest kooli elust.
Ja siis oligi aeg jätta oma uued sõbrad maha ja asuda teele. Kuid enne seda jagasime omavahel tänusõnu ja sõime maitsvat kringlit.

Karin Lehe

POLEPOLE kontsert

Lisa kommentaar

3. aprillil 2013 toimus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis koolikontsert POLEPOLE (Soome) aulas.
Esinesid Arnold Chiwalala (kannel, trummid, laul, tants) jaTopi Korhonen (kitarr, trummid, laul, tants).

Arnold Chiwalala on sündinud Tansaanias, aga elab nüüd Soomes. Ta on õppinud Sibeliuse Akadeemias, kaitsnud seal rahvamuusika doktorikraadi ja praegu tegeleb nii tantsu õpetamise kui ka heliloominguga.

Topi Korhonen on samuti lõpetanud Sibeliuse Akadeemia ning on kaastegev mitmes soome rahvamuusika ansamblis.

Kontserdil Kõlasid suahiili- ja soomekeelsed laulud, kaasahaaravad rütmimängud, näha sai metsikut tantsu. Tekstiline osa oli inglise keeles. Kontsert oli mõeldud kõikidele vanuseastmetele.
Kontsert algas nii, et kogu saal pandi kaasa liikuma. Liikumised olid väga kaasahaaravad ja energilised. Kohe oli tunda lõunamaalase aktsenti. Laul, mis lauldi oli väga kaunikõlaline ja huvitav. Peale laulu kutsuti julgemaid lapsi ka lavale trummi mängima. Trummimängijad said nii õhus mängida kui ka lava peal hüpata ja karata. Kontsert lõppes eesti keelse ühislauluga, millel oli hästi meeldejääv ja ilus meloodia.

Kontsert oli meeletult põnev ja huvitav. Kindlasti need, kes seda ei kuulnud ega näinud, jäid paljust ilma.

Pilte vaata siit.

Karin Lehe

Laama külastas kooli

Lisa kommentaar

Laama Sangyas

25. märtsil külastas Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi Drikungi Keskuse laama Sangje. Kohtumine toimus kell 11.30 põhikoolile ja 12.30 gümnaasiumile. Laama Sangje tutvustas budismi ja selle päritolu. Saime teada, et idamaalased on väga rõõmsameelsed ja nende usk lausa käsib olla teiste inimeste vastu sõbralik ja lahke. Väga meeldiv oli endalgi näha inimest, kes on lausa kaugele nähtavalt rõõmsameelne inimene.

Sangje alustas oma iseseisvust juba varakult, sel ajal kui Eesti lapsed oleksid kindlalt veel oma vanemate juures, asus laama rännakule, et endale kool leida. Sangje õppis mitmeid aastaid budismi põhiomadusi, kuid seda lõpuni ta siiski ei mõistnud. Seetõttu sooviski ta veel juurde õppida ja mitmeid aastaid oligi ta lihtsalt ühes väikses toas ja mediteeris. Ta ei näinud ühtegi inimest ja ta oli täielikus vaikuses. Vaid õpetaja käis talle igal nädalal juhtnööre andmas. Peale seda asus ta rändama ringi erinevates riikides. Lõpuks jõudiski välja Eestisse, kus ta praegu ka elab.

Pikalt laialt räägiti meile ka sellest, et budistid usuvad, et inimesed ja ka kõik elusolendid sünnivad uuesti. Vaid need, kes on saanud täieliku valgustuse, need pääsevad sellest lõputust jadast. Nimelt usub Sangje, et ka tema isa on uuesti sündinud, sest naaberküla väike tüdruk pidi rääkima jutte oma pojast ja naisest. Nii arvabki Sangje, et see on tema isa ja ta sooviks väga minna oma isale (väikesele tüdrukule) külla.

Selline oli laama külaskäik meie koolis ja kõike seda ja veel paljugi muud oli väga vahva kuulata. Ilmselt said paljud, kui mitte kõik sealt uusi teadmisi.

Karin Lehe

Pilte vaata kooli kodulehelt.

Traditsiooniline emakeelepäev

Lisa kommentaar

Emakeelepäev 2013

Emakeelepäeval toimus meie koolis lisaks etteütlusele traditsiooniline piirkonna koolide III klasside emakeelepäeva tähistamine. Külas olid õpilased ja õpetajad Koongast, Arest, Vahenurmest ja Kergust. Selle aasta teemaks olid muistendid.

Õpilased esitasid kogutud tekste enda kodust ja ümbruskonnast. Tekstide hulgas olid esindatud nii teada-tuntud muinsuskaitse objektid kui esivanemate kodude loomise lood. Lisaks meeleolukad omaloomingulised tekstid näiteks sellest, kuidas lind endale hääle või siga roosa värvuse sai. Koolid said meeneks tänukirjad, meie õpilaste meisterdatud helkurid ning sel aastal koostati muistendite kogumik, milles kõigi viie kooli kirjutised jäädvustatud said.

Pilte vaata galeriist.

Väljasõit Torisse

Lisa kommentaar

17. veebruaril 2013 läksime Tori kanti Mutimuudi kennelisse kelgukoertega sõitma. Meid sõidutasid Kätry ema, Feliksi isa ja õpetaja Tarvi. Kaasas olid ka meie klassijuhataja ja õpetaja Meeli ning tema tütred. Sõita tuli umbes pool tundi. Kui kohale jõudsime, võtsid meid vastu peremees Ain ja rõõmustavad koerad. Vaatasime koeri läbi võrgu ja mõned üksikud toodi ka välja. Need olid Siberi malamuudid ja Alaska husky’d. Tegime palju pilte.

Siis pandi kuus koera kelgu ette ja kaks last kelgu peale. Tagapool oli teine, kergem kelk, millel sai istuda üks laps ja teine seista taga jalastel. Ülejäänud läksid raja äärde jalgsi. Kuna meid oli vähe, said mitmed kuni neli korda sõita. Mõne koha peal pidi kelk peaaegu ümber minema ja see oli väga põnev. Koerad jooksid väga kiiresti ja ei väsinud üldse ära. Tagasi maja juurde jõudes näitas peremees meile kärusid, millega koerad suvel trenni teevad. Siis kutsuti meid tuppa kooki sööma ja teed jooma. Nägime kõiki võistlustelt toodud karikaid ja imetlesime perenaise kootud sooje koerakarvast sokke, kindaid ja mütse.

Peale kookide ja kommide maitsmist rääkis perenaine Kersti meile palju huvitavat oma koertest, nende treenimisest ja võistlustest. Mängisime ka paari mängu, kus näiteks ühes tuli võistkondadel kirjutada paberile nii palju koerte nimesid kui me teadsime. Võitjaks tuli peremees Ain, kes luges üles kõik oma 38 koera.

Siis saabus aeg kutsudega hüvasti jätta. Tegime veel viimased pildid kenneli veterani Ertoga, kes oli ülisõbralik ja laskis kõigil ennast paitada. Tore päiksepaisteline pärastlõuna koos vahva kelgusõidu ja külalislahke pererahvaga oli kauaks meelde jääv elamus.

Pildid kooli veebilehel.

Anna-Maria Pihelgas
IV klass