Autoriarhiiv: admin

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi lapsed olid tuletõrjespordi mängudel edukad

Lisa kommentaar

Türi linnastaadionil toimusid koolinoorte tuletõrjespordi mängud. Foto: Lääne päästekeskus

Türi linnastaadionil toimunud neljandatel koolinoorte tuletõrjespordi mängudel sai kaheksandate klasside arvestuses esikoha Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi võistkond.
Kaheksandate klasside esindajad võistlesid tuletõrjespordi ringteatejooksus ja mootorpumbaga hargnemises. Pärnu-Jaagupi kooli õpilased olid parimad mõlemal alal. Samas vanusegrupis sai kolmanda koha Kihnu kooli võistkond.

Neljandate klasside võistlusel, kus aladeks olid teatejooks ja tuletõrjeolümpia, said Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi lapsed kolmanda koha.
11. klasside võistlusel tuletõrjespordi ringteatejooksus ja mootorpumbaga hargnemises oli Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi esindus viies.

Kokku osales võistlustel 264 koolinoort üle Eesti.

Võistlused viidi läbi Paide vabatahtliku tuletõrje seltsi, päästeameti Lääne päästekeskuse ja Eesti tuletõrjespordi liidu koostöös.

Allikas http://www.parnupostimees.ee/1829528/parnu-jaagupi-gumnaasiumi-lapsed-olid-tuletorjespordi-mangudel-edukad

Tervitus esimeselt klassijussilt

Lisa kommentaar

Aastal 2001 alustas Libatses kooliteed 11 uhiuut koolijütsi, kellele mina sain klassijuhatajaks. Libatse kooli lõpetamise ajaks oli neid jäänud seitse vaprat ja täna, 12 aastat hiljem, tahaksin tervitada neist nelja tublit poissi, kes on jäänud kodukandile truuks ja saanud siin oma keskhariduse. Mäletan teid esimese klassi ajast sellistena:

Taavi Murel- lõbus latatara, kes huvitus kõigest ümbritsevast ja oma nina igale poole toppis. Armastas tantsida ja muusikat, lugeda ja oli laia silmaringiga naeruhimuline poiss. Alati positiivne!
Tauri-Janek Järvemets- tõsine ja tagasihoidlik, mõnikord aga ülemeelikult “üle keev”ja pidurdamatu möllaja. Tubli töömees ja asjalik abistaja igal pool, teadmishimuline ja uudishimulik.

Karl-Johannes Kruusmann-tark poiss, kelle vihikud olid alati väga puhtad ja korras ja kes alati kahtles ja kontrollis oma tööd mitu korda üle, enne kui rahule jäi. Asjalike mõtetega, hea kaaslane, juurdleja, arutleja, kahtleja ja klassi üks liidreid.

Reigo Laev-tõsine, kindla sõnaga poiss. Ainus, kes ei lasknud end kunagi “kurjale teele” ahvatleda, kui ta seda õigeks ei pidanud. Tubli ja töökas, kõikidesse sõbralikult suhtuv. Kange spordipoiss.

Loodan, et olete enam-vähem sellisteks jäänudki, kui mitte arvestada seda, et toona vaatasite teie mulle alt üles, nüüd on enamasti vastupidi.Üks tõsine verstapost saab jälle selja taha. jõudu eksamiteks ja jaksu leida see üks ja õige teeots, mida mööda edasi minna!

Teie ammune õpetaja Ivi

“Oma riikide” laager

Lisa kommentaar

5.-6. aprillil 2013 toimus Sürgavere Põhikoolis Oma Riikide laager. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumist osalesid seal Helen Sai, Kendro Härm, Karin Lehe ja Merilyn Pähkel. Peale Sürgavere ja Pärnu-Jaagupi osalesid ka õpilased Surju Põhikoolist.

Laagri esimesel päeval saadi üksteisega erinevate mängude abil tuttavaks. Öhtul käis rääkimas Karksi-Nuia Noortekeskuse esindaja Kätlyn Jürisaar, kes on oli oma kooli õpilasesinduse president. Nüüdseks on tema koha saanud juba keegi teine. Kindlasti saime ta jutust palju uusi ideid ja teadmisi, mida meie kooliski võiks teha.

Peale seda näitasid kõik koolid oma ette valmistatud ettekannet oma kooli Oma Riigist. Huvitav oli kuulata, kuidas käivad asjad teistes koolides ja millega tegutseb nende Oma Riik.

Õhtu lõpus oli veel disko, kus osalesid ka Sürgavere kooli õpilased ja esines Sürgavere kooli tantsutrupp.
Järgmise päeva hommikul toimus osaluskohvik, kus kõik said sõna sekka öelda nimetatud teemadel: kuidas luua läbilöövaid üritusi, kas ja milleks on vaja Oma Riigi kohut, milline peaks olema toimiv valimiskampaania ja kuidas levitada Oma Riiki. Leidsime palju lahendusi küsimustele, mis meid juba ammu vaevasid ja saime teada ka teiste arvamusi.

Lõunal üritasime teha reklaami, kas meie kooli Oma Riigist või Oma Riigist üldiselt. Meie valisime Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi Oma Riigi reklaami. Kuid kus on tehnika, seal midagi nihu keerab ja nii ka see kord ei saanud me oma filmikaadreid kokku panna, kuid lõbus oli sellegi poolest.

Kindlasti oleks patt olnud külastama jätta Sürgavere muuseumit. Sealt saime teada kunagisest kooli elust.
Ja siis oligi aeg jätta oma uued sõbrad maha ja asuda teele. Kuid enne seda jagasime omavahel tänusõnu ja sõime maitsvat kringlit.

Karin Lehe

POLEPOLE kontsert

Lisa kommentaar

3. aprillil 2013 toimus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis koolikontsert POLEPOLE (Soome) aulas.
Esinesid Arnold Chiwalala (kannel, trummid, laul, tants) jaTopi Korhonen (kitarr, trummid, laul, tants).

Arnold Chiwalala on sündinud Tansaanias, aga elab nüüd Soomes. Ta on õppinud Sibeliuse Akadeemias, kaitsnud seal rahvamuusika doktorikraadi ja praegu tegeleb nii tantsu õpetamise kui ka heliloominguga.

Topi Korhonen on samuti lõpetanud Sibeliuse Akadeemia ning on kaastegev mitmes soome rahvamuusika ansamblis.

Kontserdil Kõlasid suahiili- ja soomekeelsed laulud, kaasahaaravad rütmimängud, näha sai metsikut tantsu. Tekstiline osa oli inglise keeles. Kontsert oli mõeldud kõikidele vanuseastmetele.
Kontsert algas nii, et kogu saal pandi kaasa liikuma. Liikumised olid väga kaasahaaravad ja energilised. Kohe oli tunda lõunamaalase aktsenti. Laul, mis lauldi oli väga kaunikõlaline ja huvitav. Peale laulu kutsuti julgemaid lapsi ka lavale trummi mängima. Trummimängijad said nii õhus mängida kui ka lava peal hüpata ja karata. Kontsert lõppes eesti keelse ühislauluga, millel oli hästi meeldejääv ja ilus meloodia.

Kontsert oli meeletult põnev ja huvitav. Kindlasti need, kes seda ei kuulnud ega näinud, jäid paljust ilma.

Pilte vaata siit.

Karin Lehe

Laama külastas kooli

Lisa kommentaar

Laama Sangyas

25. märtsil külastas Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi Drikungi Keskuse laama Sangje. Kohtumine toimus kell 11.30 põhikoolile ja 12.30 gümnaasiumile. Laama Sangje tutvustas budismi ja selle päritolu. Saime teada, et idamaalased on väga rõõmsameelsed ja nende usk lausa käsib olla teiste inimeste vastu sõbralik ja lahke. Väga meeldiv oli endalgi näha inimest, kes on lausa kaugele nähtavalt rõõmsameelne inimene.

Sangje alustas oma iseseisvust juba varakult, sel ajal kui Eesti lapsed oleksid kindlalt veel oma vanemate juures, asus laama rännakule, et endale kool leida. Sangje õppis mitmeid aastaid budismi põhiomadusi, kuid seda lõpuni ta siiski ei mõistnud. Seetõttu sooviski ta veel juurde õppida ja mitmeid aastaid oligi ta lihtsalt ühes väikses toas ja mediteeris. Ta ei näinud ühtegi inimest ja ta oli täielikus vaikuses. Vaid õpetaja käis talle igal nädalal juhtnööre andmas. Peale seda asus ta rändama ringi erinevates riikides. Lõpuks jõudiski välja Eestisse, kus ta praegu ka elab.

Pikalt laialt räägiti meile ka sellest, et budistid usuvad, et inimesed ja ka kõik elusolendid sünnivad uuesti. Vaid need, kes on saanud täieliku valgustuse, need pääsevad sellest lõputust jadast. Nimelt usub Sangje, et ka tema isa on uuesti sündinud, sest naaberküla väike tüdruk pidi rääkima jutte oma pojast ja naisest. Nii arvabki Sangje, et see on tema isa ja ta sooviks väga minna oma isale (väikesele tüdrukule) külla.

Selline oli laama külaskäik meie koolis ja kõike seda ja veel paljugi muud oli väga vahva kuulata. Ilmselt said paljud, kui mitte kõik sealt uusi teadmisi.

Karin Lehe

Pilte vaata kooli kodulehelt.

Väljasõit Torisse

Lisa kommentaar

17. veebruaril 2013 läksime Tori kanti Mutimuudi kennelisse kelgukoertega sõitma. Meid sõidutasid Kätry ema, Feliksi isa ja õpetaja Tarvi. Kaasas olid ka meie klassijuhataja ja õpetaja Meeli ning tema tütred. Sõita tuli umbes pool tundi. Kui kohale jõudsime, võtsid meid vastu peremees Ain ja rõõmustavad koerad. Vaatasime koeri läbi võrgu ja mõned üksikud toodi ka välja. Need olid Siberi malamuudid ja Alaska husky’d. Tegime palju pilte.

Siis pandi kuus koera kelgu ette ja kaks last kelgu peale. Tagapool oli teine, kergem kelk, millel sai istuda üks laps ja teine seista taga jalastel. Ülejäänud läksid raja äärde jalgsi. Kuna meid oli vähe, said mitmed kuni neli korda sõita. Mõne koha peal pidi kelk peaaegu ümber minema ja see oli väga põnev. Koerad jooksid väga kiiresti ja ei väsinud üldse ära. Tagasi maja juurde jõudes näitas peremees meile kärusid, millega koerad suvel trenni teevad. Siis kutsuti meid tuppa kooki sööma ja teed jooma. Nägime kõiki võistlustelt toodud karikaid ja imetlesime perenaise kootud sooje koerakarvast sokke, kindaid ja mütse.

Peale kookide ja kommide maitsmist rääkis perenaine Kersti meile palju huvitavat oma koertest, nende treenimisest ja võistlustest. Mängisime ka paari mängu, kus näiteks ühes tuli võistkondadel kirjutada paberile nii palju koerte nimesid kui me teadsime. Võitjaks tuli peremees Ain, kes luges üles kõik oma 38 koera.

Siis saabus aeg kutsudega hüvasti jätta. Tegime veel viimased pildid kenneli veterani Ertoga, kes oli ülisõbralik ja laskis kõigil ennast paitada. Tore päiksepaisteline pärastlõuna koos vahva kelgusõidu ja külalislahke pererahvaga oli kauaks meelde jääv elamus.

Pildid kooli veebilehel.

Anna-Maria Pihelgas
IV klass

Matemaatikas võisteldi välja 11 auhinnakohta

Lisa kommentaar

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/1158694/matemaatikas-voisteldi-valja-11-auhinnakohta

Matemaatika. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnumaa koolide matemaatikaolümpiaadil olid võistlustules 4.–6. klasside õpilased, auhinnakoha eest murdis pead kokku 86 last.

Neljandate klasside esikohta jagasid Annabel Alliksaar Paikuse põhikoolist (õpetaja Hulda Larin) ja Ander Terehov Vandra gümnaasiumist (Ave Naano). Kolmandat kohta jagas koguni kolm õpilast: Brayan Talts Häädemeeste keskkoolist (Aira Rahu), Kristin Meier Sindi gümnaasiumist (Leili Täll) ja Kardo Erm Tootsi koolist (Annika Reilend).

Viiendike parim oli Christo Sillastu Paikuse põhikoolist (Liina Kivisto). Teise koha said Triinu Ruul Häädemeestelt (Kalmer Hütt) ja Sigre Kodasma Pärnu-Jaagupi gümnaasiumist (Hille Uustamm).

Kuuendate klasside võitja Sander Saarpere õpib Kilingi-Nõmme gümnaasiumis (Helle Õige ja Moonika Ringas), teiseks tulnud Marten Vainult Jõõpre põhikoolis (Vaike Ruumet) ja kolmanda koha saavutanud Ewert Ubaleht taas Kilingi-Nõmme koolis (Helle Õige ja Moonika Ringas).

Karl-Johannese mõtted Eestist

Lisa kommentaar

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi abiturient: vabadust ja võimalusi jagub, aga kellele?

Foto: Karin Kaljuläte

Minu Eesti – missugusena ma Sind praegu näen? Hetkel just sellisena, nagu Sa mulle, 18-aastasele, paistad. Ei ole mul veel elukogemust ega suurt tarkust, et kõikidest vajalikest killukestest tervikpilti kokku panna. Mul ei ole ju millegagi võrrelda. Raamatutarkusesse ma eriti ei usu, ja jääbki üle elav mälu – minu isa.

Oma isa pean ma väga targaks ja elukogenud inimeseks, kellele mul on rõõm alt üles vaadata. Minu isa on elanud siin ilmas juba pool sajandit ning ma olen veendunud, et ta teab, millest räägib. Ta on siin, Eestimaal, nii mõndagi näinud ja läbi elanud. Isa suhtub tänapäeva Eestisse (minu arusaama järgi) pigem negatiivselt kui positiivselt. Jutuajamiste käigus jõuame ikka noorteni välja. Ta arvab, et paljud minu eakaaslased on kohusetundetud, laisad, distsiplineerimatud – „20-suised vasikad” – meeldib talle öelda. Isa noorusaeg jääb nn teise aega. Inimestel nappis võimalusi ja vabadust. Võimalik, et nende puudumist korvatigi kohusetunde, töökuse ja distsipliiniga, et elus pisutki edasi jõuda – eesrindliku kodanikuna silma paista.

Enamik inimesi pidi olema rahul sellega, kes ta oli, kus ta oli ja mis tal oli. Minu vanematel on erinevate “ajastute” võrdlemise eelis. Minu pilk on suunatud otse tulevikku, aga ema-isa pilgud kompavad ikka minevikku – nende noorus ju.

Minul, vaba riigi vabal pojal, on võimalusi ja vabadust kuhjaga. Õpin, mida tahan. Elan ja töötan, kus tahan: lähen Soome, Austraaliasse, Iirimaale … . Võtan naise, kust tahan, või elan kooselus kellega tahan. Kas minu vanemad oskasid sellest üldse unistadagi? Tõesti, vabadust ja võimalusi jagub, aga kellele? Paljukest neid minuvanuseid siis Eestis enam on. Kui minu vend käis koolis Libatses ja Pärnu-Jaagupis, olid tema klassipildid paksult „nägusid” täis, aga minu viimasel klassipildil on väike inimlaik keset tühjust. Ka minu kodukülaga on samamoodi juhtnud.

Kunagi, vaid mõned aastat tagasi, toimusid meil vahvad külapeod, kus oli üsna märkimisväärne rahvamass, kuid nüüd ei ole rahvast ega pidusid. Paljud minu tuttavad, kes olid varem tihedalt külaga seotud, on „ära rännanud”. Kui võimalus tekib, minnakse linna või lausa välismaale. Ma usun, et on väga palju selliseid väikeseid maakohti, nagu Libatse, mis lihtsalt tasapisi hääbuvad. Ja mis vabadus ja võimalused jäävad jääjatele?

Keda sellises olukorras süüdistada? Kas Sind, 95-aastane vanataat (rauk?) Eesti? Kas Sinu rahvast või Sinu rahva (demokraatlikult valitud) juhte, kes suures vabaduse ja võimaluste paljususes pea kaotasid?

„Noored on hukas, neil ei ole oma riigist sooja ega külma”, kuulen sageli öeldavat. Kuigi (arvestades praegust olukorda) näen Eestit pigem hääbumas kui kasvamas, pole mul ükskõik oma riigist, oma külast. Ja arvan, et Sina, vanataat Eesti, võid meile, „hukkaläinud” noortele, siiski loota.

Karl-Johannes Kruusmann
Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi abiturient

Allikas: http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/halinga/arvamus/parnu-jaagupi-gumnaasiumi-abiturient-vabadust-ja-voimalusi-jagub-aga-kellele.d?id=65642794

Autobahn

Lisa kommentaar

Marta Tamm, Martin Laul, Ann-Kristin Vaher ja Anton Kudrjavtsev

Tallinna Goethe Instituudi ja Saksa Kultuuriinstituudi poolt korraldatud interaktiivne mäng AUTOBAHN on saksa keele ja kultuuri huvilistele; meie koolist osalesid Marta Tamm, Ann-Kristin Vaher, Anton Kudrjavtsev ja Martin Laul.

6. veebruaril käisime Pärnu raamatukogus Saksamaaga seotud üritusel. Kohe alguses anti meile riidest kott, kuhu olid märgitud Saksamaa, Šveitsi ja Austria linnade asukohad. Koti sees olid aga abivahendid, mis meid erinevate ülesannete juures aitasid. Igal pool raamatukogus olid laiali sildid samade linnade nimedega, mis olid kotil. Mängu eesmärk oli täita erinevaid ülesandeid ja koguda kilomeetreid minnes võimalikult kaugetesse kohtadesse. Üritusele oli tulnud üle saja õpilase Pärnust ja Pärnumaalt. Kõik neist viiendatest ja kuuendatest klassidest. Kahjuks ei tulnud me esimesteks, kuid saime kokku päris palju punkte. See aeg, mis meile ülesannete lahendamiseks antud oli, läks tõeliseltkiiresti. Üritus oli väga tore. Saime teada Saksamaa linnadest ning aimu saksa keelest.
Aitäh õpetaja Aili Vunk, et meile nii toreda päeva organiseerisite.

Marta Tamm
5. klass

Kristiines toimus kõigi aegade suurim õpilaslaat

Lisa kommentaar

9. veebruaril peeti Junior Achievement Eesti korraldamisel Tallinna Kristiine kaubanduskeskuses 2013. aasta Eesti Õpilasfirmade laat, mis kujunes riigi kõigi aegade suurimaks õpilaslaadaks.

Nimetamisväärsed on Häädemeeste Keskkooli, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ja Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirmad seepärast, et nad omandavad teoreetilisi ja väga praktilisi teadmisi majandusliku kõrghariduse tasemel, mida õpitakse igal nädalal terve päeva Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis. Kolledži õppejõud Mari Suurväli on ühtlasi ka nende samade õpilaste juhendaja enam kui kümnes õpilasfirmas.

Allikas: http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=51055