Autoriarhiiv: admin

Kohtumine Itaalia noortega

4.-9. mail oli Pärnu-Jaagupi Põhikoolis külas 11 noort ja 2 õpetajat Itaaliast Uggiate Trevano vallast. Kohtumine toimus juba kolmandat korda, esimene kohtumine oli meie koolis 2016. aasta veebruaris. Teine leidis aset 2016. aasta oktoobris, kus meie noortel oli võimalus külastada Itaaliat ning kolmas kokkusaamine toimus jällegi meie koolis.
Külalised saabusid 4. mai hilisõhtul, noored majutusid peredesse ning õpetajad hotelli Pärnusse. Peredes elamine oli külaliste suurim soov ja me saime selle täita.
Reedel, 5. mail oli esimene päev koolis. Koolipäev algas Itaalia õpilastele meiega koos tundides viibides. Käidi vene keele ja eesti keele tunnis. Hiljem külastati koos loodusõpetuse, arvuti ja matemaatika tundi. Matemaatika tunnis tegime rühmatööd, kus lisaks matemaatika ülesannete lahendamisele saime sõpradele näidata ka kodualevit. Loomulikult olid kõik ülesanded inglise keeles, millele lisaks läks vaja ka kaarditundmise oskust. Töö toimus Loquizi keskkonnas. Vene keele tunnis õppisime üheskoos lihtsamaid sõnu, jõime teed ja laualt ei puudunud ka samovar. Tundide vahepeal toimus külaliste tervitamine aulas, kus esinesid meie laulu- ja tantsulapsed. Nii külalised, kui meie olime ettevalmistanud esitluse oma riigist, oma vallast, oma koolist.
Peale tundide lõppu tutvustasime külalistele koolimuuseumit, muusikakooli, noortekeskust, kirikut ja rahvamaja. Koolimuuseumis oli õpetaja Tiiu Muhul ettevalmistatud võistlused tüdrukutele lõnga ja niidi kerimises. See oli Itaalia tüdrukutele esimene kord kerida niiti ja lõnga. Muusikakoolis oli meil kõikidel võimalus kuulata kandleansambli väikest kontserti ja proovida oma sõrmedega kandlel helisid tekitada.
Sel päeval tehti veel üheskoos trühvleid ja mängiti koolis öökulli mängu Aurasma keskkonnas. Õhtul toimus kohtumisõhtu, kus esinesid meie kooli neiduderühm ja segarühm. Külalistele õpetati ka mõned Eesti rahvatantsud. Oli väike disko. Plaate keerutasid meie DJ Erin ja DJ Eero.
Nädalavahetusel planeerisime väljasõidu Tartusse. Külastasime AHHAA keskust. Seal vaatasime teadusteatrit ning oli võimalus uue Inimkehade näitusega tutvuda. Samuti oli võimalik ise uudistada eksponaate. Edasi suundusime Lõunakeskuse jäähalli uisutama. Seal oli väga lõbus ning mõned meist õppisid uisutamise selgeks. Lõunakeskuses külastasime ka 4D kino ning peale seda oli meil võimalus vabalt koos aega veeta hostelis Looming.
Pühapäeva hommikusöögi valmistasid meiega kaasas olnud õpetajad ning paar õpilast oli ka abiks. See oli imemaitsev. Peale söömist lahkusime hostelist ja suundusime ERMi. ERMis oli huvitav. Päeva teisel poolel sõitsime bussiga Haanjasse, et näidata külalistele meie suurimat mäge, mis on Suur Munamägi. Seal oli kõrge vaatetorn, millelt saime ülevalt alla vaadata.
Otepää Suusakeskuse läheduses pidasime pisikese pikniku looduses ning oligi tagasisõiduaeg kodudesse käes.
8. mai hommikul toimus vallavanema Ülle Vapperi vastuvõtt vallamajas ja külastasime kohalikku kõrsikutsehhi.
Päeva teise poole veetsime Tolkuse rabas, mis asub Häädemeestel Rannametsa kandis. Rabasse on ehitatud ringikujuline 2,2 km pikkune laudtee, mille läbimiseks kulus meil umbes 2 tundi. Raba lookles üle liivaste luidete, mida kattis männimets. Meie ülesandeks oli pildistada erinevaid taimi ja huvitavaid kohti ning hiljem nendest piltidest kollaaž teha. Tutvusime huvitavate taimede ja kohtadega. Nägime seal nt villaste peadega taimi, mida kutsutakse tupp-villpeadeks, tugevate puitunud vartega mustikaid, sambla sisse ära peitunud tillukesi jõhvikataimi ning otsisime ka kärbsesööja taimi nimetatuna huulheinaks. Kui olime juba kolmveerand teed ära käinud, tuli üks pirakas mägi (Tornimägi), mille otsa oli ehitatud 18 meetrine vaatetorn, sellelt vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ning teiselt poolt Tolkuse rabale. Ning veel üks väga lahe asi mida me nägime – Tolkuse rabas oli loodusvärvidesse maskeerunud emapart, kes haudus mune.
Teisipäev ehk lahkuminemine ja pealinn Tallinn. Hommikul kogunesime kooli kurbadena, sest käes oli lahkumise hetk. Veel viimased pildid, lahkumise kallistused ja punaseks nutetud silmad. Raske oli lahku minna juba nii omaseks saanud sõpradest. Möödunud oli neli imetoredat päeva üheskoos, nüüd äkki nemad lähevad ja meie peame jääma….
Sõbrad lahkusid Tallinna suunas. Esimene visiit tehti Tallinna Reaalkooli, kus sealne õppealajuhataja Madis Somelar tutvustas kooli. Ta rääkis kooli traditsioonidest, sümbolitest ja ajaloost.
Pärast lõunat tehti jalutuskäik Tallinna vanalinnas ja külastati Toompead. Tallinn meeldis itaallastele väga.
Õhtupoolik veedeti Eesti Vabaõhumuuseumis. Sealses Kolu kõrtsis anti üheskoos panus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kingituse valmimisse. Kõik said telgedel kududa reakese Kaarma vaibast ja jäädvustada oma nime seinale.
Lõpuks oligi kätte jõudnud aeg lennujaama minemiseks. Möödunud olid toredad ja tegusad päevad üheskoos. Meie õpilased said endale juurde 11 uut sõpra, kellega aktiivselt edasi suheldakse.

Hanna Maria Tasane, Käthriin Aasa, Anita- Ly Laan, Anne Marie Tasane ja Ayron Mägi

Minu Eestile

Tere, Teile, kes Te 99 aastat tagasi võitlesite oma riigi eest!

Tere, Teile kõigile!

Kui hea, et saan 99 aastat pärast Eesti Vabariigi sündi öelda eesti keeles “tere”. Hea, et saan käia emakeelses koolis ja rääkida igapäevaselt eesti keelt. Kiidan selle eest meie rahvast, et ta on suutnud säilitada oma keele ja kultuuri -vaatamata väga rasketele aegadele.

Minu perele on alati meeldinud Soome Vabariigi presidendi kõne riigi sünnipäeval, kus ta tänab kõiki eelnevaid põlvkondi oma riiki panustamise eest. Ka meie riigi presidendil võiks olla selline ilus komme, sest ilma vanavanemateta Eestit poleks.

Minu vanavanaema saab sel aastal 89-aastaseks. Kui ma teda vaatan, mõtlen, kas mina tema vanuses suudan olla nii kaasaegne, kõigest huvituv, toimekas ja positiivne. Sest elu pole teda eriti hellitanud. Raske talutöö ja viis üles kasvatatud last on oma jälje jätnud. Aga ma pole kunagi kuulnud, et ta ütleks, et tal on raske või, et ta ei jõua. Ja endiselt on tal mure, kas tema lapsed, lapselapsed ning lapselapselapsed saavad ikka vabas Eestis edasi elada.

Kui midagi üldse Eesti riigile ette heita, siis seda, et ta pole suutnud väärikalt oma vanemate põlvkondade eest hoolitseda. Sest riik ei ole ainult noored, rikkad ja edukad inimesed.

Arvan, et minu panus Eesti riiki on praeguseks see, et püüan hästi õppida ja olla oma peaga mõtlev noor inimene. Tahan saada haritud ja mitmeid keeli oskavaks inimeseks, sest elades nii väikeses riigis nagu Eesti, ei saa endale lubada laiskust ja rumalust. Haridus, kultuur, töökus ja julgus vajadusel oma isamaad kaitsta on meie riigi toimimise eelduseks.

Soovin Eesti riigile, s.t meile kõigile, kainet mõistust ja hoolivust. Siin paigas ja täna tahan lõpetada oma vanavanaema sõnadega: “Peaasi, et sõda ei tuleks!”

9. klassi õpilase Greete Kera sõnavõtt 23. veebruaril 2017
Vabadussõja mälestusmärgi juures Pärnu-Jaagupi kalmistul

Head tulemused Pärnumaa XXXVII valdade talimängudel

Pärnumaa XXXVII valdade talimängudel suusatamises võitis Kaisa Õunapuu oma vanuseklassis (2,5 km) 3. koha ja Reimo Ruul (5 km) samuti 3. koha.

Suur tänu ka Teile: Ketri Peterson, Kreete Karits, Anet Kesküla, Meeri Pärnik, Helen Anita Pikner, Helen Laks, Marcus Rannamägi, Raido Sikk, Keimo Reimets ja Kevin-Laur Lükk, kes kõik oma panuse andsid ja leidsid aega ning tahtmist vallale head punktid tuua.

Anne-Mai Tammeleht
Pärnu-Jaagupi Spordikeskus

Muusikakooli õpilased esinesid Pärnu Kontserdimajas

CSC_0932Laupäeval, 5. novembril, toimus Pärnu Kontserdimaja kammersaalis Pärnu regiooni klaveriansamblite festival, kus osalesid Pärnu-Jaagupi Muusikakooli õpilased ja õpetajad. Ansamblis mängisid klaverit Iris Lõsjuk, Patrik Saagim ja õp. Eva Taul ning löökpillidel õp. Gajane Kurbanova. Kuna seekord oli kavavalik vaba, kõlas kontserdil erinevate ajastute klassikalist muusikat kui ka kaasaegseid heliteoseid. Meie kooli ansambel esitas popurrii M. Cornick’i ja M. Schnitz’i jazzpaladest.

Festivalil osalesid Pärnu, Vändra, Lihula, Märjamaa, Kilingi-Nõmme ja Häädemeeste muusikakoolide õpilased ning Pärnu Kunstide Maja ansamblid.

Oli meeleolukas päev klaverimuusikaga.

Patrik Saagim

Nutikas Oma Riigi koosseisu valimine

30. oktoobril toimunud Oma Riigi 9. koosseisu valimisel said e-hääletusel kaasa lüüa kõik kodanikud juba varajastest hommikutundidest. E-hääletuse keskkond avas ukse kohe, kui kell näitas 30. septembrit.

E-hääletuse keskkonda sai siseneda oma pjg.ee kontoga, mis on pea kõigil õpilastel, õpetajatel ja personalil. Kasutada sai kõiki seadmeid, millel on veebilehitseja ja internetiühendus. Samuti polnud hääletaja füüsiline asukoht oluline.

Peale 1. tundi avas uksed e-valimiskabiin, kus puutetundliku ekraani taga sai oma õpilaspiletiga hääle kirja panna. Kuna Pärnu-Jaagupi Põhikoolis ja eelnevalt Gümnaasiumis on kasutusel õpilaspiletina viipekaardid, siis loomulikult tuvastati õpilane kaardiga lugeri ees viibates.

Internetis ja e-valimiskabiinis sai hääletada paralleelselt ning arvesse läks viimane antud hääl. Hääletamisest osavõttu sai reaalajas jälgida kooli kodulehel. Kõik süsteemid töötasid probleemidevabalt.

Väikese viivitusega, kell 12.30, alustas tööd valimisjaoskond ja hääle sai anda paberkandjal. Õpilane andis allkirja, et on hääletama tulnud. Täitis valimissedeli ning asetas selle urni. Eelnevalt pidi ta veenduma, et valimissedelil  on Oma Riigi pitsat ja teise pitsatijäljendi sai sedel vahetult ennem urni asetamist. Kodu valimisprotsess oli sarnane kohaliku volikogu või riigikogu valimistega.

Valimistulemused avaldati riigisiseses ametlikes teadaannetes ning avalikkusele kooli kodulehel.

Õpilastest olid abiks Anne Marie Tasane, Hanna Maria Tasane, Anabel Sikk, Lisandra Pilli ja Reimo Ruul. Valimisi koordineerisid õpetajad Anne Alus ja Meeli Tasane. E-hääletuse tarkvara ning taristu oli kooli infojuhi Andrus Peetsoni poolt.

Pilte vaata siit.

5. klassi poisid tunnistati parimaks

5. klassi poiste ansambel koosseisus Mel-Fred Lehispuu, Ayron Mägi, Robin Kaljulaid, Uku-Priit Kuningas ja Anton Härm tunnistati Väike KooliCanto 2015 parimateks koos Lindi Lasteaed-Algkooli 2. klassi ansambliga, Audru Kooli 3. klassi  ansambliga ja Surju Põhikooli 4. klassi ansambliga.

Aitäh poistele ja juhendajateleTriin ja Elena Mägile.

Pärnu kolledžis lõpetas gümnasistide majandus- ja ettevõtlusalaste õpingute järjekordne lend

Traditsiooniline ühispildistamine Foto: Urmas SaardEile said Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist lõputunnistuse Häädemeeste Keskkooli ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 20 õpilast, kes läbisid ajavahemikul mullu jaanuarist kuni käesoleva aasta mai keskpaigani noorte ettevõtluse täiendusõppeprogrammi õppesuuna ettevalmistuskursuse.
Täiendõppe lõpetanud Pärnu kolledži raamatukogus Foto Urmas Saard

Tegemist on Pärnu kolledži algatusel jätkunud koostöölepinguga, millele pandi alus 2011. aasta 1. juunil. Toona allkirjastati Pärnu Ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, Häädemeeste keskkooli ja Pärnu kolledži vaheline raamleping, mis sai aluseks Noorte Ettevõtluskooli käivitamiseks, pooltevaheliste sidemete tihendamiseks ning koostöö arendamiseks.

390 tundi teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste omandamist akadeemilises õppevormis annab gümnasistidele suurema eelise majandusvallas edasiõppimiseks. Kolledži direktoril Henn Vallimäel oleks hea meel, kui mitmed lõpetanud jätkaksid teed nende majas, aga maailm on avatud ja paljud teisedki võimalused ootamas. Samas ei peagi kõigist lõpetanutest tingimata saama tulevikus äriinimesed. Suur tulu tõuseb kursuste läbimise järel sellestki, et edaspidi osatakse oma isiklikus elus hoopis targemalt ennast ja oma tulevast peret majandada.

Henn Vallimäe rääkis pöördumises lõpetanute poole entusiasmi vajalikkusest. See on nagu segu müürikivide vahel, mis võimaldab ettevõtlusesse järjest uusi „kivisid“ paigutada ja nõnda midagi loovalt püsivat ka majandusliku edu plaanis saavutada.

Täiendkoolituse mõtte algataja ja programmijuht on Mari Suurväli, keda ootuspäraselt tänati seegi kord lillesülemiga. Õpilaste poolelt ütles tänusõnad Pärnu-Jaagupi keskkooli 11. klassi õpilane Eidi Oaga. Ta meenutas esimest õppepäeva suures auditooriumis, kus küsiti kas keegi on juba praegu otsustanud majanduse vallas edasi õppida? Siis tõusis ainus käsi ainult temalt. Nüüd uskus Eidi, et pärast kursuste lõpetamist tõuseks selle küsimuse kordamise puhul palju rohkem käsi.

Allikas http://www.kylauudis.ee/2015/05/21/parnu-kolledzis-lopetas-gumnasistide-majandus-ja-ettevotlusalaste-opingute-jarjekordne-lend/#more-69469

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumil ja muusikakoolil uus direktor

K.UutsaluOlen sündinud ja kasvanud Pärnus. 1984. aastal lõpetasin Pärnu Laste Muusikakooli akordioni eriala ja 1985. aastal Pärnu 6. Keskkooli kuldmedaliga. Tänu neile kahele koolile tean, mida tähendab teha tööd, pingutada tulemuste nimel ja ka rõõmustada saavutatu üle. Sel ajal kui minu klassikaaslased kõrgkoolidesse sisseastumiseksameid tegid, olin mina juba Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsika teaduskonda vastuvõetute nimekirjas ja avastasin maailma õpilasmaleva Schwerini rühmas Saksamaal. Ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et õnn ei lange kellelegi ise sülle – selle nimel tuleb vaeva näha.
Instituudi ajal laulsin TPedI kammerkooris, tegin kaasa naisvõimlemisrühmas ja suviti töötasin Õpilasmaleva rühmajuhina. See kõik oli heaks vahelduseks kõrgemale matemaatikale ja füüsikale, mida tol ajal jagus igasse päeva. Peale õpingute lõppu asusin tööle Pärnu 6. Keskkooli matemaatika ja füüsika õpetajana. Juhendasin ka kahte lauluansamblit ja olin klassijuhataja.

Mul on kolm vahvat last, kelle kasvamisega koos olen palju ka ise kasvanud. Tean, kui olulised on lapse jaoks kindlad reeglid ja samas piisav paindlikkus mõistmaks, kui lapsel midagi viltu läheb. Tean, et armastus ja üksteisest hoolimine seljatavad kõik mured. Tean ka seda, et üksteisest lugupidamine algab alati inimesest endast, mitte eeldusest, et keegi teine (näiteks laps) peab sinust lugu pidama. Lugupidamine kiirgab seest välja ja ta leiab vastu lugupidamise.
Kui lapsed veel väikesed olid ja mul ei olnud võimalik matemaatikaõpetajana täistöönädalaga töötada, kutsuti mind muusikaõpetajaks ja huvijuhiks Sauga Põhikooli. Sinna jäin aga viieks toredaks aastaks ja töötasin direktor Lembit Rebase juhtimise all. Just Saugas avastasin väikese kooli eelised. Lapsed tundsid üksteist ja tänu sellele oli koolis sõbralik üksteist toetav õhkkond. Tehti palju ühiseid tegemisi. Esinemiste ajal pääsesid lavale kõik soovijad ja ka vähemandekatel, kes suures koolis oleks pealtvaatajate ridades olnud, silmad särasid. Õpetajatel ja õpilastel oli üksteise jaoks aega.
Nendest mõtetest ajendatuna liitusin 1990ndate keskel Pärnusse vabakooli loomise algatusgrupiga. 1997. aastal avas Pärnu Väike Vabakool oma esimese 1. klassi ja minust sai 11 aastaks selle kooli juhataja. Õppisin koolijuhiks, sain osa noorest kasvavast demokraatiast, koostööst ja isemajandamise hoolest, rõõmudest ja muredest. 2006. aastal tegime põhjalikuma uuringu kooli kohta ja selle tulemusel võisime tõdeda, et koolis on professionaalsed ja pühendunud õpetajad, sõbralik koolikeskkond ja hooliv koolipere. Meie vilistlased andsid tagasisidet, et on avastanud gümnaasiumiastmes, et nad oskavad kaasõpilastest paremini iseseisvat tööd teha ning ei mõista, miks teised spikerdavad. Ilmselt oleks sellise hinnangu üle iga koolijuht uhke.
2008. aastal asusin tööle Pärnu Linnavalitsuse haridusnõunikuna. Minu tööperioodi sattus „masu“, mil tegevused tuli ellu viia oluliselt kärbitud vahenditega ning muutuste rohke aeg Pärnu linna koolide ümberkorraldamisel. Maandada aitas taas muusika – laulan Sindi Laulukooris ja naisansamblis Šal-lal-laa. Suviti olen üle 30 aasta seotud Pärnumaa Õpilasmaleva tööga. Süda igatses aga kooli ja kui ma ühest Õpetajate Lehest kuulutuse leidsin, millega Pärnu-Jaagupi otsis gümnaasiumile ja muusikakoolile direktorit, ei mõelnud ma kandideerimise osas kaua. Tänan Halinga Vallavalitsust ja direktori valimise komisjoni liikmeid mulle osutatud usalduse eest. Loodan, et teeme pikaajalist tulemuslikku koostööd Halinga valla laste ja noorte õpitee toetamisel.

Katrin Uutsalu
Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ja Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor