Jürgen Tobichit
Abiturient Laura Tamm intervjueeris Jürgen Tobichit, kes õpetas meie koolis kaks nädalat saksa keelt. Jürgen elab Ansfeldenis, töötab Ennsi linnas Ülem-Austrias ja õpetab seal gümnaasiumi osas saksa keelt ja kirjandust, ajalugu ning retoorikat. Jürgen viibis meie koolis Erasmus+ projekti toel.
K: Kui vana te olete?
V: Ma olen 37 aastat vana
K: Mida te praegu meie koolis teete?
V: Ma olen siin abiõpetajana saksa keele tundides, saksa keel on mu emakeel. Lisaks teen ma ettekandeid oma kodumaa, Austria, kohta
K: Kas te tulite läbi mõne programmi?
V: Jah, Austria valitsus teeb koostööd Eesti haridusministeeriumiga ja Eesti ministeerium otsis õpetajaid Austriast, kes õpetaksid Eesti koolides saksa keelt.
K: Kas Eesti polnud teie teadlik valik?
V: Mu esimene valik ei olnud Eesti, kuna mu kooli direktor lubas mul ära minna ainult kaheks nädalaks, aga Eesti programm oli nelja nädala pikkune, selle pärast kandideerisin ma alguses Norra, aga siis mu direktor ütles, et kui ma tahan minna neljaks nädalaks Eestisse, pole probleemi, ma võin minna. Ning ma vahetasin oma riigivaliku Eesti kasuks.
K: Kust te pärit olete?
V: Ma olen pärit Austriast, mu kodulinn on Enns, mis asub Põhja-Austrias, ning see on Austria vanim linn, see asutati 1212. aastal. See pole väga suur linn, umbes 12000 elanikku. Aga see on ilus linn.
K: Kas olete ka Austrias õpetaja?
V: Jah, ma olen saksa keele, saksa kirjanduse ja ajaloo õpetaja.
K: Millised on teie hobid?
V: Mu hobideks on sport, reisimine ja lugemine
K: Milline spordiliik?
V: Mu lemmikspordiala on taekwondo, see on võitluskunst, ja ma olen sellega tegelenud 26 aastat.
K: Kas tegelete sellega võistlustasemel või on see teie jaoks hobi?
V: Nüüd on see pigem hobi, kuid mitu aastat tegelesin sellega professionaalsel tasemel. Ma olen osalenud Euroopa meistri-, maailmameistri- ja maailma ülikoolimeistrivõistlustel.
K: Teie hobiks on ka reisimine. Milliseid riike te külastanud olete?
V: Ma olen käinud väga paljudes riikides üle maailma.
K: Kas te tavaliselt reisite töö tõttu või turistina?
V: Tavaliselt turistina
K: Millistele asjadele te pöörate enim tähelepanu, kui olete uues riigid?
V: Ma olen väga huvitatud ajaloost, kuna ma olen ajaloo õpetaja, lisaks olen huvitatud loodusest, kultuurist ning kohalikega suhtlemisest.
K: Kas on mõni riik, mis on teid palju mõjutanud või millega te tunnete erilist sidet?
V: Mu lemmikriik on alati olnud Ameerika Ühendriigid. Ma olen seal viibinud mitmeid nädalaid. Mu abikaasa sugulased elavad USA-s ja me oleme neil külas käinud. Lisaks on meil plaanis käia ära kõigis 50 osariigis, hetkel on meil läbi käidud 13.
K: Kas teil on midagi, mida te alati reisidelt koju viite? Kas te kogute midagi?
V: Ma pildistan palju ja enamasti ma üritan õppida tundma kohalikku kirjandust. Esimest korda USA-s olles lugesin ameerika kirjandust ja nii ka teistes riikides.
K: Kas teil on lemmikraamat?
V: Mul on palju lemmikraamatuid, kuid ma armastan Franz Kafka kirjutatud raamatuid. Ta on väga kuulus Praha kirjanik. Tema lood on veidi hirmsad, neid pole võimalik lugeda rannas lesides, need on pigem sünged lood.
K: Mida te teadsite Eesti kohta enne siiatulekut?
V: Ma lugesin läbi ühe raamatu Balti riikide ajaloost ning ma teadsin keskaegsest kultuuripärandist, mida võib leida igalt poolt Eestis ja ma teadsin, et eestlased leiutasid Skype-i. Kuid ma ei tundnud ühtegi eestlast, niisiis olin ma väga põnevil, kuna ei teadnud, mis mind siin ees ootab. Ma olen väga huvitatud Eesti ajaloost, ma lugesin ristisõdade ning mõõgavendade ordu kohta, ning ma olin teadlik ka okupatsioonist, nii Saksa kui ka Nõukogude Venemaa omast.
K: Milline on teie mulje Eestist nüüd?
V: Ma juba ütlesin oma abikaasale, et ma tulen siia kindlasti tagasi. Enne Pärnu-Jaagupisse tulekut viibisime ühe nädala Tallinnas ja olime hämmastunud, kuna see oli nii ilus. Ühest küljest on linn väga ajalooline ja teisest küljest on igal pool tasuta internet ja kõrgelt arenenud tehnoloogia.
K: Kas on midagi, mis teile alatiseks Eesti või eestlaste kohta meelde jääb?
V: Ma olin väga üllatunud, kui sõbralikud kõik inimesed on. Ma pole sellega Austrias harjunud. Austerlased on vahel veidi pahurad ja õelad, kuid eestlased ei ole. Igal pool sain ma sõbraliku kohtlemise osaliseks. Ma olin varem kuulnud, et eestlased on külmad ja nendega on raske kontakti leida, kuid minu arvates ei vasta see tõele.
K: Mis on teie elu mõte?
V: “Carpe diem”. Sa elad ainult ühe korra, kasuta iga hetke ja naudi oma elu.
