Taavi ja Madis filosoofia tunnis
18.-24. november viibisin koos klassivenna Taavi ja õpetajate Meeli ning Daisyga Hispaanias, Sevillas Comeniuse projekti „Nature and its magic sounds“ raames. Mina ja Taavi ööbisime peredes. See oli väga tore, kuna saime tutvuda nende kommete ja eluviisidega. Tuppa minnes jalanõusid jalast ei võetud vaid kõnniti nendega igas siseruumis ka. Toidud olid suurepärased väljaarvatud toores vinnutatud liha ning toored vorstid, mis neile väga maitseb.
Inimesed hoidsid seal kokku – kõik nad olid justkui parimad sõbrad. Seda tõestas ka see, et juba esimesel õhtul kui kohale jõudsime läksime kõik koos välipubisse jalgpalli vaatama ning seal oli kohal meeletu rahvamass. Kõik inimesed suhtlesid omavahel.
Teise päeva hommikul läksime kooli. Kool kannab nime IES Joaquin Turina. Seal avanes meile järgnev pilt – kooli ümbritsesid suured müürid, aknad trellitatud, koridorides meeletu kisa, kõik oli nagu „nõuka“ aegne. Järgnevate päevade jooksul saime kooli kohta veel teada erinevaid asju. Iga päev on gümnaasiumi õpilastel kuus tundi. Tunni pikkus 60 minutit. Väravad suletakse hommikul kell 8. Vahepeal lastakse lõunale ja siis pääseb välja alles kell 3. Hinded saab puhtalt viitsimise st töö tegemise eest. Kui sa oled ülesande ära teinud, saad templi, vahet pole kas ülesanne on õigesti sooritatud. Veerandi lõpus loetakse templid kokku ja saad kümnepalli süsteemis hinde.
Samal päeval oli meil veel ürituse avamine, kus kõik koolid tutvustasid ennast. Tõdesime seda, et kõik on korraldamata ja liigub „lõunamaa kiirusega“, sest järgnevatel päevadel pidime üsna pidevalt ootama soojamaa rahva järgi. Kolmandal ja neljandal päeval käisime ekskursioonidel erinevaid kauneid vaatamisväärsusi vaatamas. Tegelikult oli linn ise ka vaatamist väärt. Linna juures häirisid vaid trellitud aknad ja maha loobitud prügi, mida ikka leidus. Külastasime katedraale ja muid kauneid kohti.
Neljanda päeva õhtul oli õpilaste vahel tantsuvõistlus, mille jaoks meie grupp, kuhu me Taaviga kuulusime väga ei harjutanud. Hakkasime proove tegema siis, kui teised võistlemist alustasid. Aga me tegime selle ära ja võitsime ning esitasime tantsu ka teist korda. See oli suurepärane kogemus. Õhtuti nagu ka selle päeva õhtul käisime koos meid võõrustavate Davididega väljas ja siis Taavi ajutises kodus piljardit mängimas. Viimasel päeval viibisime hommikul koolis ning peale lõunat läksime shoppama. Tajusime, et asjad on ikka oluliselt kallimad või siis sama hinnaga kui meil. Õhtul valmistusime meie ärasaatmispeoks ehk siis magasime. Kell 11 hakkas ööklubi taolises kohas pidu, mis kestis umbes kella neljani. Sinna oli kutsutud üle saja inimese ja nad kõik olid jällegi ülisõbralikud. Järgmise päeva hommikul oli lausa kahju lahkuda, sest sellist sõrbalikku õhkkonda ei ole lihtne leida. Mina jäin selle reisiga väga rahule ning ootan juba, et millal sinna tagasi saaks minna.
Pilte saate vaadata kooli pildigaleriist.
Madis Koit